Kohtulahend

hoovis, V.T. surnud kassipoja pärast tekkinud tülis, lõi kannatanut mitu korda rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, oma teoga tekitas O.E kannatanule füüsilist valu ja vasaku põse paistetuse. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav O.E oma süüd täielikult ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et O.E süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud süüteod KarS § 121 ja § 264 lg 1 p 3 järgi on kvalifitseeritud õigesti. Kohus leidis, et KarS § 121 järgi esitatud süüdistus on tõendatud nii kannatanu V.T. , kui ka tunnistajate J.V. ja J.J. ütlustega. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et kannatanu V.T. le valu ja vasaku põse paistetuse põhjustas just O.E. Kohus asus seisukohale, et O.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning süüdistatava süüastet kuriteo toimepanemisel. O.E karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.E pani toime kaks teise raskusastme kuriteoepisoodi. Teda on varem kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega. O.E pani toime temale inkrimineeritud kuriteod katseaja jooksul. Kohus leidis, et kuna tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus ei suutnud O.E mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei ole otstarbekohane mõista O.E-le leebemat karistust (st sanktsioonides ettenähtud rahalist karistust) või asendada määratud vangistust üldkasuliku tööga. Kohus asus seisukohale, et karistus uue, katseaja jooksul toimepandud tahtliku kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et O.E on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega, mis – võttes arvesse karistust kergendavat asjaolu ning seda, et ta iseloomustatakse positiivselt kriminaalhooldusametniku poolt – võib olla alla KarS § 264 ja § 121 järgi ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna kuritegu on toimepandud katseaja jooksul, kohaldas kohus KarS § 65 lg 2 sätteid. Apellatsioonis esitatud taotlused O.E taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi, talle mõistetud karistuse ja osaliselt kaitsjale väljamõistetud menetluskulude osas ning uue otsusega palub mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust ja rahaline karistus ning jätta talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. O.E leiab, et talle esitatud süüdistus KarS § 121 järgi ei ole õige ning talle määrati liiga karm karistus. O.E hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et nii KarS § 121 kui ka § 264 järgi on võimalik mõista rahalist karistust. Samas karistas kohus teda 6-kuulise vangistusega ning lisaks liitis sellele tingimisi vangistuse. Apellatsiooni täienduses vaidlustab O.E määratud kaitsjale väljamõistetud kulude suurust, kuna kaitsja suhtus temasse ükskõikselt ning ei osutanud talle õigusabi täiel määral, sh ei selgitanud lühimenetluse tagajärgi. O.E esitas kohtule taotluse vabastada ta kuni kohtuotsuse jõustumiseni vahi alt elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas selleks kõik eeldused ning kui ta vahi alla võeti 01.08.2011 ei saanud ta end kaitsta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus märgib, et vastavalt KarS § 64 lg-le 1 on kohtul võimalik mõista liitkaristust samaliigiliste põhikaristuste korral üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega ei ole seaduses küll otseselt sätestatud ühtset liitkaristuse mõistmise reeglistikku, vaid on antud kohtule pädevus alternatiivselt otsustada liitkaristuse mõistmise vajalikkuse üle. Sealjuures määratleb karistuste suurendamise piiri üksnes KarS § 64 lg 3, mille kohaselt ei või mõistetav liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega KarS-i eriosas vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära. Sellest nähtub, et kohtul on liitkaristuse mõistmisel, sh selle kaetuks lugemisel või üksikkaristustest raskeima suurendamisel laialdane kaalutlusõigus. Seega on põhjendatud maakohtupoolne O.E-le liitkaristuse mõistmine üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, ületamata sealjuures KarS § 64 lg-s 3 sätestatud liitkaristuse ülempiiri.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.