Kohtulahend

2 (4)

1-11-12241 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

E.V süüdistatakse selles, et tema 07.05.2011.a. kella 16.30 ajal Pärnus C P`i elukohas väänas C P kätt, lükkas ta põrandale selili maha ning lõi lahtise käega ühel korral vastu näo paremat poolt suu piirkonda ja ühel korral vastu pea paremat poolt oimupiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja huule pindmise vigastuse ja randmete pindmised vigastused. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 26.01.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ; § 266 lg 2 p 1,3 ja § 349 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 18 kuud, seega olles KarS § 266 lg 2 p 1 tähendatud isik, 07.05.2011.a. kella 16.30 paiku tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt lukustatud köögiukse lõhkumise teel sisse Pärnus E Mu eramusse, tekitades ukse lõhkumisega kahju 570 eurot. Seega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 26.01.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1,3 ja § 349 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 18 kuud, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, 07.05.2011.a. kella 16.30 paiku peale omavolilist sissetungi majja ja Cn Pi kehalist väärkohtlemist, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil C Pi käekotist roosat värvi rahakoti väärtusega 9 eurot, milles oli sularaha 56 euro väärtuses, ID kaart, Swedpanga pangakaart ja muud kannatanu isiklikud dokumendid ning kannatanu seljas oleva dressipluusi taskust võttis mobiiltelefoni Samsung xxxx, väärtusega 18.54 eurot, tekitades kannatanule kokku varalise kahju 83.54 euro väärtuses. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil E.V tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada E.V ja mõista talle karistuseks:KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi 3 kuud vangistust, KarS § 63 lg 2; 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, KarS § 74 lg 5; 65 lg 2 alusel pöörata täitmisele Pärnu Maakohtus 26.01.2010.a. mõistetud 5 kuud 27 päeva vangistust ning mõista talle liitkaristusena 11 kuud 27 päeva vangistust. E.V nõusolekul ja KarS § 74 lg 5; 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga

3 (4)

1-11-12241 (11x30=330+27=357päeva x2=714) 714 tunni ulatuses ja mis tuleb sooritada 2 (kaks) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt panna täitma KarS § 75 kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andud nõusoleku kokkuleppemenetluseks tlk 53 ja 54. Kannatanu C. Paalberg tsiviilhagi esitada ei soovinud tlk 53.Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud: 1) 435 EUR sundraha; 2) 134.28 EUR (s.o. summa koos käibemaksuga) tasu riigi õigusabi eest. Tlk 61 kohaselt on kohtueelses menetluses kulu 95.88 eurot koos KM-ga ja istungil 38.40 eurot – s.o kokku 134.28 eurot. 3) 0.45 eurot kaitsjale koopiate tegemise eest. On esitatud ka hagi tlk 16 summas 570 eurot. Kohus rahuldab VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu H M tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kahel kohtuistungil osalemise eest 15.98 € x 2, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 6.40 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 38.40 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist Eesti Haigekassale, kuivõrd kannatanu C P pöördus SA Pärnu Haiglasse.

Indrek Nummert Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.