Kohtulahend

T.P on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 18.04.2002. a Viljandi Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1 alusel 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 2) 30.09.2004. a Viljandi Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 200 lg 2 p 4, 7 alusel 2 aastat 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat 3) 04.05.2005. a Viljandi Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust, vabastatud tingimisi enne tähtaega 30.04.2007. a 4) 24.11.2009. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 3 alusel lõplik karistus 2 kuud 27 päeva vangistust, asendatud üldkasuliku tööga 174 tundi, tähtaeg 1 aasta 5) 29.04.2010. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 alusel 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Prokurör kohtuistungil ei viibinud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles ei toetanud T.P ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendas ta asjaoluga, et T.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib neljandat korda. Tal puudub vabaduses toetav lähivõrgustik, töö- ja elukoht. Vabaduses viibides on T.P keeldunud koostööst kriminaalhooldajaga, eiranud kontrollnõudeid ning seetõttu oli ta kuulutatud tagaotsitavaks. Vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras kartseriga. T.P selgitas kohtuistungil, et teda võiks ennetähtaegselt vabastada ja anda talle võimalus uuesti normaalselt alustada. Vabanedes asuks ta elama ühe sõbra juurde Tallinnasse. Varem ei ole ta seda elukohta nimetanud, kuna ei teadnud, kas saab sinna elama. Ta leiab, et varasem kriminaalhooldus kulges üldiselt probleemideta, lihtsalt pooleteise kuu jooksul ei jõudnud ta registreerimisele. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.P ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Teda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusliike. Ta on viibinud ka reaalselt vangistuses. Vaatamata selle on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimasel korral on kohus siiski pidanud võimalikuks teda karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, kuid T.P ei kasutanud antud võimalust ja rikkus esmaseid käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid – ta oli lahkunud enda elukohast kriminaalhooldaja nõusolekuta ning ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerimisele. Eelnevast tulenevalt kuulutati ta tagaotsitavaks ja vahistati ning hiljem pöörati vangistus täitmisele. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud kartseriga, mis näitab rikkumise tõsidust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab edaspidiselt ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.