Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-14998

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. detsembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksandr Ivanovi (Ivanov) vandeadvokaat Alar Neilandi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

kaitsja

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 21. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud A. Ivanov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 06.12.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.06.2010 ja lõpp 03.04.2013. Viru Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti A. Ivanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et A. Ivanovi tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud.

Kohus pidas vajalikuks märkida, et kuigi A. Ivanov on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku karistusaja, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht ning enda väitel soovib ta edaspidi elada seadusekuulekalt ja ta on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi, sisaldavad tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Siinjuures viitas kohus KarS § 76 lg-le 3. Kohus tuvastas, et A. Ivanov on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kuid temale on määratud reaalne vangistus. Arvesse tuleb võtta, et A. Ivanov on süüdi mõistetud esimese astme rahvatervise vastases kuriteos. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja mõistetud karistust, on kinnipeetav kohtu arvates kandnud ära veel liiga vähe mõistetud karistusest, et teha sellest vajalikke järeldusi. Teda on vangistuses viibides ühel korral karistatud distsipliinirikkumise eest, milline otsus on küll vaidlustatud, kuid mis siiski viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal võimalik. Karistusaja pikkus võimaldab A. Ivanovi ennetähtaegse vabastamise küsimust otsustada veel enne karistusaja lõppu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Ivanovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Ivanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul ei anna kohtu määruses viidatud asjaolud iseenesest alust jätta ennetähtaegse vabanemise taotlus rahuldamata. Kaitsja märgib esmalt, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik nii esimese kui ka teise raskusastme kuritegude korral. Vastavalt sellele on siis karistuse ärakandmise aeg kas suurem või väiksem (KarS § 76 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1). Kuriteo raskusega on seadusandja arvestanud ennetähtaegse vabanemise võimaldamise reguleerimisel. A. Ivanovi süü suurusega oli Harju Maakohus KarS § 56 kohaselt isiku süüdimõistmisel juba arvestanud. Kui võimalikuks sanktsioonimääraks on 1 kuni 10 aastat vangistust, siis mõistetud karistus 2 aastat 10 kuud ei räägi iseenesest kuriteo suuremast raskusest. Lisaks ei saa kaitsja arvates olla argumenteerimata hinnatav, kui pikka aega peaks isik viibima vangistuses, et isik hakkaks tegema järeldusi süüteo suhtes. A. Ivanovi suhtes on teada, et ta ei oma kriminaalkaristust, tunnistas oma süüd kohtus ja avaldas kahetsust. Kaitsja hinnangul väljendab kaudselt isiku arusaamist oma süüst ja karistuse põhjendatusest ka süüdimõistva otsuse mittevaidlustamine. A. Ivanovil ei ole distsiplinaarkaristusi, kuna vastav vangla otsus on halduskohtus vaidlustatud. Taotluse üle otsustamisel ei oleks õige viidata isiku soovimatusele järgida käitumisreegleid. Vanglas on kehtestatud sisekorra eeskirjad (kaitsja on informeeritud, et vaidlus puudutab seda, et paljudele kinnipeetavatele ei oldud tutvustatud eeskirjade seda osa, mis puudutab kinnipeetavate poolt ruumide koristamist). Soovimatusest vanglasiseseid käitumisreegleid mitte järgida saaks rääkida üksnes vastava kohtulahendi jõustumise korral. Ühtlasi märgib kaitsja, et A. Ivanovi poolt uue kuriteo toimapanemise tõenäosus on väga väike. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused