Kohtulahend

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 01.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.11.2008 ja Viru Maakohtu 02.12.2008 kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.06.2011 ja lõpp 23.06.2012. Kinnipidamisasutuses G.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama ema juurde xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Eriala omandamine jäi pooleli. Enne vangistust töötas xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Andmed resotsialiseeriva tegevuse kohta Viru Vanglas puuduvad. Enne vangistust oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel). Viru Vangla toetab G.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.R-i käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et kuritegu oli toime pandud katseajal, alkoholi tarvitamine ning kindla töökoha puudumine. Prokurör edastas kohtule kirjaliku arvamuse ja toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et G.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.R on varem 3 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega, kriminaalhooldus ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabaduses puudub G.R garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid 5700 euro ulatuses. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel ja kriminaalkorras joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks G.R uute kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Varem on G.R olnud kriminaalhooldusel ja kahel viimasel korral karistatud tingimisi vangistusega käitumiskontrollita. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. G.R oli ka enne kuriteo toimepanemist elu- ja töökoht ning lähedaste toetus , kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel 6 kuud, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.R-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.