Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-3442

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. novembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Raido Kirsi (Kirss) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud R. Kirss mõisteti süüdi Viru Maakohtu 16.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 29.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes R. Kirsile liitkaristuseks 9 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 06.05.2011 ja lõpp 12.02.2012. Viru Maakohtu 25.11.2011 määrusega jäeti R. Kirss tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R. Kirsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtuvalt märkis maakohus, et R. Kirsi varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

R. Kirss on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on R. Kirssi karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele ei ole R. Kirss paranemise teele asunud ning kriminaalhooldusel olles pani ta taas toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes 2-l korral kohaldatud kriminaalhooldus ei andnud tulemusi. Seega leidis maakohus, et kriminaalhooldaja järelevalve ei ole meede, mis hoiaks ära R. Kirsi poolt uute kuritegude toimepanemise. Lisaks märkis maakohus, et R. Kirsil ei ole vabanedes kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib maakohtu arvates järeldada, et R. Kirsi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et R. Kirsi käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Samuti arvestas maakohus, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole maakohtu hinnangul R. Kirsi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Kirss taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Kirsi jaoks on küsitav, kuidas kohus arvestas tema iseloomustust, kui tal puuduvad katseajal distsiplinaarkaristused ja ta on hõivatud tööga, kuid kohus peab teda ohtlikuks. R. Kirsi arvates on see põhjendamatu. R. Kirsil puudub vabaduses töö, kuid paljudel puudub vabaduses töökoht, mistõttu võib paljude kohta riskihinnangu anda. R. Kirss märgib, et üksnes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tunneb riik huvi, kus hakkab süüdimõistetu vabaduses elama, töötama, kes teda toetavad jne, kuid pärast seda, kui süüdimõistetu vabaneb õigeaegselt ei ole see kellegi asi. R. Kirsi hinnangul on tema algse sissetulekuga kõik korras ja sellest on ka vanglaametnikud teadlikud. R. Kirsi arvates on põhjendamatu kohtu arvamus, et R. Kirsil olid alkoholiprobleemid ja tal võib olla tagasilanguse perioode, kuna sõna „võib-olla“ on kahtlustäratav sõnastus. R. Kirss on seisukohal, et tal ei teki probleeme alkoholiga. Lisaks on kohus täielikult eksiteel, kuna ei ole teadlik olnud vangla tegelikust töökogemuse omandamisest. Vanglas on kursus XXXX aasta pikkune ja seegi (nt XXXX) XXXX. Tööle saavad ainult need, kellel on suured karistusajad. Kuna enamus kinnipeetavaid Viru Vanglas kannavad karistust narkokuritegude eest, saavad nemad enne tööd kui tema. R. Kirss töötab XXXX, kus tema tunnitasuks on X,XX senti. R. Kirss ei nõustu, et tema vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne ning leiab, et kohus ei ole tutvunud tema kriminaalasjaga, kuna R. Kirss varastas arvuti mitte ühiskonnalt, vaid oma XXXX, kes on talle andestanud ning ootab teda koju. Asjaolu, et kohus ei ole tema -2-