1-11-7190
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2011.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-7190
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Nummert
Kriminaalasi
Z.G süüdistuses KarS § 424 järgi, määruskaebuse lahendamine 10.11.2011.a kohtuotsusele Z.G (xxxxxxx)
Süüdimõistetu
Juhindudes KrMS § 145, § 180 lg 3, § 389 , kohus
määras:
Edasikaebamise kord
Kohtu määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.
11. november 2011.a tunnistas Pärnu Maakohus süüdi Z.G KarS § 424 järgi ja karistas teda reaalse vangistuse ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti mõistis maakohus välja menetluskuludena seoses II astme kuriteo toimepanemisega 417.03 EUR sundraha ja 57.52 EUR Lk 1 / 2
1-11-7190 tasu riigi õigusabi eest. 23.12.2011 esitas Z.G määruskaebuse menetluskuludele, taotledes nende tühistamist, kuna on invaliid ja töövõimetuspensionil.
KrMS § 389 lg 3 kohaselt, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse. Esiteks märgib maakohus, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt 10 päeva jooksul, kuivõrd 13.12.2011 esitas isik avalduse, et ei ole saanud kohtuotsust enne jõustumist kätte. Sellest tulenevalt korrigeeris kohtu kantselei otsuse jõustumisaega ja määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus nõustub määruskaebusega osaliselt, et menetluskulusid tuleb vähendada, kuna isik on invaliid ja sissetulekud on minimaalsed, kuid mitte jätta täielikult välja mõistmata. Menetluskulude väljamõistmise näeb ette kriminaalmenetlusseadustik (KrMS). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks ka riigi õigusabi kulud ja sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata menetluskulu hüvitamise ositi. Seadus ei näe ette kuriteos süüdimõistetu vabastamist menetluskulude tasumisest täielikult. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt tuleb kohelda seega võrdselt kurjategijat, kel on vara ja kellel ei ole seda. Viimasele näeb seadus ette vaid väikesed mööndused. Vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga on see, et kohus peab menetlema ja seeläbi riik peab kandma menetluskulusid isiku kuritegude tõttu, kuna tal puuduvad küllaldased vahendid menetluskulu tasumiseks. Riik ei saa anda seeläbi signaali, et kuna pole raha, siis vahet pole, et isik võib kuritegusid sooritada ja majanduslik risk puudub, sest menetluskulu nagunii ei kanna. Väide, et sisuliselt täitemenetlust ei saa isiku sissetulekule pöörata on täitemenetluse küsimus ja kohtutäitur järgib seadust täitemenetluse läbiviimisel. Pole alust arvata käesoleval ajal, et kohtutäitur seda ei tee ja seetõttu ei ole see ka kohtumenetluse uurimise esemeks. Eeltoodu alusel tühistab osaliselt kohus menetluskulude väljamõistmise otsustuse ja KrMS § 180 lg 3 alusel mõistab välja vähendatult ja osaliselt menetluskulud: 150 euro ulatuses sundraha ja riigi õigusabi kulud jätab riigi kanda ja samuti määrab maksimaalse tähtaja nende tasumiseks. KrMS õ§ 423 ja 424 kohaselt on maksimaalseks tähtajaks üks aasta. Seega 150 peab olema tasutud hiljemalt 13.12.2012.a. Kui antud summa ei ole tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetlusse.
Indrek Nummert Kohtunik Lk 2 / 2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.