Kohtulahend

KarS § 73 lg 1 alusel pöörata täitmisele Larissa Petersonile 31.03.2009.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-4476 mõistetud rahalise karistuse osa, mille kandmisest ta oli KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel tingimuslikult vabastatud, s.o 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 34 senti. KarS § 74 lg 4, § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 4100065035. Sisse nõuda Larissa Petersonilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; 2) paljunduskulu 8 (kaheksa) eurot 69 senti; 3) ekspertiisitasud 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 65 senti; 4) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti kohtueelsel uurimisel riigi õigusabikorras osutatud õigusabi eest: 5) postikulu 26 (kakskümmend kuus) eurot 97 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida asitõendiks tunnistatud punane mobiiltelefon LG IMEI koodiga 35995501411399900 ja kõnekaart numbriga xxxxxxxxxxmillised on hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiukambris (akt nr 2465) ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse täitmisel hävitada. Larissa Petersoni suhtes 19.09.2011.a Tartu Maakohtu määrusega tõkendiks kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata kuni tema tabamiseni ja mõistetud vangistuse kandmisele asumiseni. Edsikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamise järel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 18. jaanuarist 2012.a. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Larissa Petersonile esitatud KarS § 3312 järgi süüdistus selles, et tema isikuna, kellele kohaldati 01.10.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-08-19070 lähenemiskeeld xxxxxxxxxxxxxxxxx lähemale kui 10 meetrit ja igasugune suhtlemine temaga nii suuliselt, kirjalikult kui sidevahendite vahendusel (s.h helistamine, meilide saatmine, SMS - de saatmine jne), ning olles karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 31.03.2009 kohtuotsusega KarS § 3312 järgi ajavahemikul 01.10.2008 kuni 23.01.2009 xxxxxxxxxxxxxxxle lähenemiskeelu rikkumise eest, jätkuva kuriteona ajavahemikul 24.04.2009 kuni 28.11.2009 telefoninumbritelt +xxxxxxxxxxx, +xxxxxxxxxxx, +xxxxxxxxxxxxxhelistas ja saatis sõnumeid xxxxxxxxxxxxxxxxx (sealhulgas sõnumeid saatis 24.04.2009 a 2 korral, 2(6)

25.04.2009 39 korral, 26.04.2009 27 korral; 27.04.2009 helistas 22 korral; saatis sõnumeid 09.09.2010 1 korral, 10.09.2009 1 korral, 11.09.2009 1 korral, 12.09.2009 5 korral, 13.09.2009 2 korral, 06.10.2009 1 korral; 27.11.2009 2 korral, 28.11.2009 25 korral, 27.04.2009 kella 17.10 paiku läks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohta, lähenes xxxxxxxxxxxxxxxxx lähemale kui 10 meetrit ja suhtles temaga suuliselt, pani 2009 aasta suvel Soome Vabariigis xxxxxxxxxxxxxx auto esiakna ja kojamehe vahele 5 kirja, millise tegevusega rikkus korduvalt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas käesolevat kriminaalasja süüdistatava osavõtuta. Larissa Peterson on lahkunud Eesti Vabariigis asuvast elukohast, millisesse tal oli kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld ja kohtule teadaolevalt elab ta Soome Vabariigis. Vaatamata asjaolule, et süüdistatav on kohtukutsed kätte saanud, ei ole ta kohtuistungile ilmunud, vaid on palunud erinevatel põhjustel istungi edasi lükkamist. Kohus on valinud tema suhtes uueks tõkendiks vahistamise, kuid seda ei ole õnnestunud täita, kuna süüdistatavat ei õnnestunud Eestis tabada. Kohus leidis, et kuna süüdistatava asukohta Eesti Vabariigis ei ole võimalik tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta on asunud alaliselt elama Soome Vabariiki ning hoiab kohtusse ilmumisest kõrvale, on võimalik asja lahendada tulenevalt KrMS § 269 lg 2 p 2 süüdistatava osavõtuta. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus Larissa Petersoni vastavalt süüdi tunnistada ja karistada vangistusega. Kaitsja süüdistusele vastu ei vaielnud, vaid leidis, et see on tõendamist leidnud, kuid tuleks arvestada ka kannatanu teatavat käitumist, mis võib olla Larissa Petersonile teatava tõuke andnud. Kaitsja leidis, et võiks olla piisav karistamine rahalise karistusega. Kohtuistungil viibis kannatanu, kes selgitas, et tülitav helistamine temale ja tema lähedastele jätkub käesoleva ajani ja ta soovib süüdistatava ranget karistamist. Kohtuistungil ei olnud vaidlust selles osas, kas Larissa Peterson on süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, et Larissa Petersoni suhtes kohaldati 01.10.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-08-19070 lähenemiskeeldu, millega keelati tal lähenemine xxxxxxxxxxxxxxxxe lähemale kui 10 meetrit ja igasugune suhtlemine temaga nii suuliselt, kirjalikult kui sidevahendite vahendusel, s. h helistamine, meilide saatmine, SMS - de saatmine jne (t.l 9 I kd). Ajavahemikul 01.10.2008 kuni 23.01.2009 toime pandud lähenemiskeelu rikkumise eest karistati Larissa Petersoni 31.03.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 3312 järgi rahalise karistusega 12500 krooni, millest 5000 krooni oli kohustatud tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, rahaline karistus 7500 krooni täitmisele ei pööratud ja määrati KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel 3aastane katseaeg (t.l 101-102 I kd). Sellele vaatamata jätkas ta ajavahemikul 24.04.2009 kuni 28.11.2009 telefoninumbritelt +xxxxxxxxxx6, +xxxxxxxxxxx, +xxxxxxxxxxxx helistamist xxxxxxxxxxxxxxxxx ning saatis korduvalt sõnumeid. xxxxxxxxxxxxxx on kohtueelsel uurimisel kannatanuna andnud korduvalt ütlusi (t.l 1-8, 21-22, 7879 I kd) millistest nähtub, et Larissa Peterson on helistanud süüdistuses märgitud perioodil talle praktiliselt iga päev, sõltumata kellaajast. Kannatanu on talle korduvalt öelnud, et Larissa Peterson ei helistaks, kuid see ei anna tulemusi. Lisaks helistamistele, saadab ta ka erineva sisuga sõnumeid. Kannatanu on korduvalt vahetanud telefoninumbreid, kuid süüdistataval on õnnestunud alati välja selgitada tema uued numbrid ning ta on jätkanud tülitamist. Süüdistatav on pöördunud xxxxxxxxxxxxxxxxtööandja poole ja temalt välja uurinud, kust kannatanut leida võiks. Lisaks on Larissa Peterson jätnud kirju kannatanu auto kojamehe vahele. 3(6)

Kannatanu ütlused on kooskõlas kohtuistungil uuritud asitõendite vaatlusprotokollidega, millistest nähtuvad süüdistuses loetletud kõned ja sõnumid (t.l 23-76, 82-97 I kd) ning 5 kirja, millised jäeti kannatanu auto kojamehe vahele 2009 aasta suvel Soome Vabariigis (t.l 80 I kd). Kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustega (t.l 98-99 I kd), milles ta kinnitab, et Larissa Peterson on peale seda kui neil xxxxxxxxxxxxxxxxx kooselu lõppes, järjepidevalt tülitanud nii xxxxxxx kui ka ülejäänud perekonda. Larissa Peterson helistas kannatanule iga päev, saatis sõnumeid ja käis ka xxxxxxx kodust otsimas. Kannatanu on pidanud pidevalt vahetama oma telefoninumbrit ning tunnistaja on sunnitud lauatelefoni välja lülitama, kuna Larissa Peterson helistab pidevalt ka sellele numbrile, et xxxxxxx kätte saada. Samamoodi helistab Larissa Peterson ka teistele sugulastele. Nii tunnistaja ise, kui ka kannatanu ja teised sugulased on rääkinud Larissa Petersoniga ja palunud endid rahule jätta, kuid Larissa Peterson sellele vaatamata jätkab helistamist. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest (t.l 11-17 I kd) nähtub veel, et 27.04.2009 kella 17.10 paiku oli Larissa Peterson tulnud kannatanu elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kannatanu, nähes süüdistatavat lähenemas läks maja taha hoovi, kuid süüdistatav tuli sinna järele. xxxxxxxxxxxxxx palus korduvalt tal lahkuda, kuid süüdistatav ei teinud sellest välja, vaid korrutas, et soovib rääkida. Kuna kohus on keelanud Larissa Petersonil kannatanule lähenemise ja süüdistatav seda ei kavatsenudki täita, pidas kannatanu Larissa Petersoni kinni ja sulges kõrvalhoonesse kuni politsei saabumiseni. Larissa Peterson on kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana üle kuulatud (t.l 18-20, 122-123 I kd). Mõlemas ülekuulamises kinnitab ta, et on korduvalt telefoni teel suhelnud xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuigi on teadlik, et kohus on keelanud tal suhtlemise. Ta on helistanud ja saatnud sõnumeid. Kui ta kannatanut kätte ei ole saanud, on ta otsinud ühendust ka xxxxxx kahe õe kaudu. Kahtlustatav on andnud vastuolulisi ütlusi selles osas, justkui xxxxxx ise on otsinud temaga kontakti – nii väitis ta esmasel ülekuulamisel 27.04.2009.a, et xxxxxx ise otsis teda taga ja helistas (t.l 18-19 I kd), kuid järgnevalt, s.o 29.04.2010.a toimunud ülekuulamise ajal on ta kinnitanud, et kuigi nad kohtuvad kannatanuga, ei ole xxxxxx ise kontakti otsinud (t.l122-123 I kd). Süüdistatav on esitanud selle kinnituseks, et süüdistatav ise temaga kontakti otsib, oma telefoni, mis on tunnistatud asitõendiks ja on vaadeldud selles salvestunud sissetulevaid kõnesid ja sõnumeid (t.l 169-181 I kd). Samuti kinnitas Larissa Peterson, et ta 27.04.2009.a sõitis xxxxxx külas asuvasse kannatanu elukohta, et seal temaga rääkida. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on Larissa Petersonile esitatud süüdistus leidnud täielikult tõendamist. Larissa Petersonil oli kohtumäärusega keelatud lähenemine xxxxxxxxxxxxxxxxx lähemale kui 10 meetrit ja igasugune suhtlemine temaga nii suuliselt, kirjalikult kui sidevahendite vahendusel, s. h helistamine, meilide saatmine, SMS - de saatmine jne. Teda oli varem kohtuotsusega karistatud lähenemiskeelu rikkumise eest. Vaatamata sellele ta süstemaatiliselt rikkus talle pandud keeldu. Osa süüdistuses märgitud lähenemiskeelu rikkumistest on küll toimunud Soome Vabariigis, kuid tulenevalt KarS § 7 lg 1 p 1, 2 alusel saab Larissa Petersoni selle eest vastutusele võtta Eesti Vabariigis, kehtiva KarS alusel. Larissa Petersoni poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3312 järgi, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisena. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule teadaolevalt oli Larissa Peterson talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Tema suhtes on kohtueelses menetluses läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille käigus ekspert on jõudnud arvamusele (t.l 125-127 I kd), et Larissa Peterson oli temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ajavahemikul 09.01.2009.a kuni käesoleva ajani 4(6)

(s.t ekspertiisi koostamise aeg) võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Tal ei esinenud ega esine ka praegu vaimuhaigust, vaimutegevuse ajutist riket ega nõrgamõistuslikkust. Larissa Petersonil esines ja esineb ka käesolevaltxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eelnevast eksperdiarvamusest tuleneb, et Larissa Peterson oli kuriteo toimepanemise ajal süüdiv. Ekspert on märkinud veel, et Larissa Peterson on võimeline esinema nii eeluurimisel kui ka kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust ega vaja meditsiinilisi mõjutusvahendeid. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Larissa Petersoni süüd välistavat asjaolu. Seega on Larissa Peterson süüdi KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikuid ja võimalusi mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 3312 sätestab vastutuse lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisele või varale, või see rikkumine on korduv. Sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Larissa Petersonile on süüks arvatud lähenemiskeelu korduvat rikkumist, ohtu inimese elule, tervisele või varale põhjustatud ei ole. Larissa Peterson on talle süüks arvatava kuriteo toime pannud kavatsetult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud Larissa Petersoni suhtes puuduvad. Larissa Petersoni on varem karistatud samalaadse kuriteo eest rahalise karistusega, millest ta osaliselt tingimuslikult vabastati (t.l 100, 101-102 I kd). Larissa Peterson koheselt tasumisele kuuluvat rahalise karistuse osa määratud tähtajal ei tasunud, mistõttu nõue saadeti täitmisele kohtutäiturile (t.l 133 I kd). Prokurör küll märkis, et rahalist karistust pole õnnestunud sisse nõuda, kuid Kohtuinfosüsteemist (KIS), mis on avalik register, nähtub, et rahaline karistus on käesolevaks ajaks tasutud. Kuid süüdimõistetu on tasunud talle mõistetud karistuse alles peale seda, kui kohtule oli esitatud taotlus asenduskaristuse määramiseks. Eelmine kohtuotsus, millega määrati ka katseaeg kolmeks aastaks, tehti 31.03.2009.a. Käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavad teod on toime pandud alates 24.04.2009.a, s.o vähem kui kuu aja möödudes tema karistamisest ja katseaja määramisest. Lähenemiskeelu rikkumine on väldanud pikka aega ja olnud jonnakalt mittelõpetav. Uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatava on oma taolise käitumisega häirinud laiemat isikute ringi, kui on käesolevas asjas kannatanuks tunnistatud xxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Larissa Petersoni ei ole võimalik rahalise karistusega karistada, kuna see ei ole olnud piisavalt mõjus hoidmaks Larissa Petersoni edasiselt kuritegusid toime panemast ja seega tuleb mõista karistuseks vangistus. Konkreetse karistusliigi karistusmäära üle otsustamisel tuleb kohtul erinevate asjaolude arvestama asumisel kõigepealt orienteeruda keskmisele karistusele, mitte karistusseadustiku eriosa sanktsioonis ettenähtud karistuse alam- ja ülemmäärale. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud Larissa Petersoni karistamine prokuröri poolt taotletud määras, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tulenevalt KrMS § 238 lg 2 vähendatakse mõistetavat karistust 1/3 võrra. Larissa Petersoni karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamist kohus võimalikuks ei pea. KarS § 73 teistkordset kohaldamist kohus ei pea õigeks, kuna varasemalt see ei hoidnud isikut uusi 5(6)

kuritegusid toime panemast. KarS § 74 alusel karistusest vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus eeldab koostööd ametnikega, kindlas elukohas elamist ja käitumiskontrollile allumist. Süüdistatav ei viibi Eesti Vabariigis, ei ilmu menetleja kutsel, mistõttu on kohaldatud tema suhtes raskeimat tõkendit. Vaatamata kohaldatud tõkenditele ei ole õnnestunud süüdistatavat kohtuistungile toimetada. Seega puuduvad esmased eeldused käitumiskontrollile allutamiseks. Larissa Petersoni poolt toimepandud teod ei olnud juhuslikku laadi, vaid tegemist on süstemaatiliste õigusrikkumistega ja seda varem määratud katseajal, mistõttu puudub tõsiseltvõetav prognoos tema ilma vabaduskaotuseta seaduskuulekale elule juhtimise võimalikkuse osas. KarS § 73 lg 1 alusel tuleb pöörata täitmisele Larissa Petersonile 31.03.2009.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-4476 mõistetud rahalise karistuse osa, mille kandmisest ta oli KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel tingimuslikult vabastatud. KarS § 74 lg 4, § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel tuleb rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Asitõendiks on tunnistatud Larissa Petersoni mobiiltelefon LG IMEI koodiga 35995501411399900 ja kõnekaart numbriga xxxxxxxxx millised on hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiukambris akt nr 2465 alusel (t.l 77 I kd), mis oli põhiliseks kuriteo toimepanemise vahendiks. Kohus leiab, et prokuri taotlus selle konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb nimetatud asitõend kohtuotsuse täitmisel hävitada. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on sundraha 417,03 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1, lg 2), paljunduskulu 8,69 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 5), ekspertiisitasud 255,65 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja kaitsetasu kohtueelsel uurimisel riigi õigusabikorras osutatud õigusabi eest 57,52 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 180 lg 1 säteastab, et menetluskulud hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Larissa Petersoni suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist. Tõkendi tühistamiseks käesoleval ajal alused puuduvad, mistõttu kohus jätab tõkendi kuni kohtuotsuse täitmiseni muutmata.

Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.