Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2011 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 22. detsembril 2011. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23. detsembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 23. detsembrist 2011. Asjaolud Viru Maakohtu 30.09.2011 otsusega mõisteti Z.Z süüdi KarS § 391 lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, so summas 960 eurot, arvestades miinimumpäevamäärana 3,20 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati
mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Z.Z-ile rahaline karistus 200 päevamäära, so summas 640 eurot. KarS § 73 alusel jäeti Z.Z-ile mõistetud karistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui Z.Z ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama maakohtu otsusega määrati A.A.nimele registreeritud sõiduki Volvo 940 reg XXX, VIN-kood XXXXXX, mis on arestitud Viru Maakohtu 04.08.2010 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-9965, konfiskeerimine KarS § 83 lg 3 alusel. Apellatsioonis vaidlustatud sõiduki konfiskeerimise osas viitas maakohus KarS § 83 lg-le 1,2,3,4. Kohus tuvastas, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuulub sõiduk Volvo 940 reg XXX, A.A.ile. Vastavalt Rahvastikuregistri andmetele on A.A. ja Z.Z abielus alates 16.08.2005. Auto registreerimistunnistuse kohaselt on kõnealune sõiduk registreeritud A.A.i nimele 08.11.2007, seega on auto soetatud abielu kestel ning kuulub ühisvara hulka. Lisaks sellele on nii käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toime pannud Z.Z kui ka auto registreerimistunnistuses omanikuna märgitud tema abikaasa A.A. auto ümberehitamisega vahetult seotud. A.A. selgitas, et 2009 otsustas ta koos Veronikaga peale viimase töötuks jäämist, et ta teeb sõidukisse mõned muudatused raamkonstruktsiooni alumises paremas osas selleks, et sinna saaks peita ja mitte deklareerida Venemaalt ostetud sigarette. Samuti tunnistas A.A., et tegi ise sõiduki mootoriruumi ja salongi avaused ning peale pani poltidega kinnitatavad plekist plaadid. A.A. saab aru, et sellised muudatused sõidukis ja tema tegevus oli suunatud sigarettide salakaubaveo toimepanemisele, kuid eesmärgiks oli pere ülalpidamine. Kohus võttis arvesse, et sõiduauto Volvo 940, reg XXX, on ümberehitatud. Ümberehitamise käigus on tehtud sõidukile konstruktsiooniline muudatus, mille tulemusel ei ole sõiduk enam sõiduki valmistaja komplektsuses ning ümberehituse käigus tekkinud peidik on konstruktsioonilises ühenduses sõidukiga selliselt, et peidikut ei ole võimalik sõiduki küljest eemaldada selliselt, et sõiduk taastuks sõiduki valmistaja komplektsuses. Seega on sõiduk eriliselt ümberehitatud just salakaubaveo toimepanemise hõlbustamiseks. Ei V. Andrejeva ega A.A. ei eita sellise ümberehituse eesmärki. Sellest tulenevalt leidis kohus, et nimetatud sõiduk tuleb KarS § 83 lg 3 alusel konfiskeerida. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Z.Z esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist sõiduauto Volvo 940, reg XXX konfiskeerimise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta eelnimetatud sõiduauto konfiskeerimata. Z.Z märgib, et kohtul oli mitu võimalust – konfiskeerida auto või jätta konfiskeerimata. Z.Z hinnangul oleks võinud kohus, lähtudes sellest, et Z.Z on peres 3 last ja ta tunnistas end täielikult süüdi, olla tema suhtes soosivam ning jätma konfiskeerimise kohaldamata. Z.Z rõhutab, et see sõiduauto on vajalik tema perekonnale. Tal on 3 alaealist last – poeg, sünd 1995, ja tütar, sünd 2006, ning 6-kuune väike poeg. A.A.iga registreerisid nad abielu 16.08.2005. Aastal 2008 ostsid nad sõiduauto, kuid mitte kriminaalsetel eesmärkidel. Z.Z märgib, et nende auto oli üle aasta arestitud ning selle aja jooksul sündis nende perre väike laps. Ilma autota hakkas olema väga raske. Z.Z märgib, et tema ei tööta, kuid mees töötab. Sõiduauto on juba vana (1993) ning tema turuhind umbes 1400-1500 eurot. Rahalised vahendid uue auto soetamiseks perekonnal puuduvad ning Z.Z jaoks on isegi vana sõiduauto tähtis, kuna ta on paljulapseline ema ning tal on ilma autota väga raske. Z.Z saab aru, et ta oleks tagajärgedele pidanud varem mõtlema. Z.Z märgib, et süüdi on tema, kuid tema lapsed kannatavad. Ühtlasi lubab Z.Z , et ta ei soorita enam kunagi kuritegusid ega kasuta kunagi sõiduautot ebaseadusliku kauba vedamiseks. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
1.Ringkonnakohtu 24.11.2011 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine KrMS § 331 lg 11 alusel kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kohtule oma seisukohti.
2.Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, andnud võimaluse süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et Z.Z apellatsioon, milles taotleti A.A.nimele registreeritud sõiduki Volvo 940 reg XXX VIN-kood XXXXXXXXXX KarS § 83 lg 3 alusel konfiskeerimise tühistamist on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt maakohtu põhjendusi vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 korrata, vaid käsitleb järgnevalt üksnes peamisi apellatsioonis esitatud väiteid.
3.Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonis esitatud põhjendused ei veena ringkonnakohut maakohtu otsuses esitatud sõiduki konfiskeerimise põhjendusi ümber hindama. Maakohtu järeldused (tl 93) on asjakohased. Õigustatult on vaja käesoleval juhul rõhutada asjaolu, et sõiduk oli seoses muudatustega konstruktsioonis kohandatud kuriteo toimepanemisele, s.o salakaubaveoks. Maakohus on analüüsinud konfiskeerimisega seoses ka KarS § 83 lg 3 kohaldamist, s.o erandina võib kohus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja isik on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel. Maakohus on muuhulgas tuvastanud, et ei süüdistatav ise ega tema abikaasa A.A ei eita sõiduki ümberehituse eesmärki. See nähtub ka A.A.i ülekuulamise protokollist, kus ta on detailselt kirjeldanud sõidukisse peidiku ehitamist (tl 40-41).
4.Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid pole apellatsioonis esitatud. Asjaolu, et süüdistataval on peres mitu last oli teada juba maakohtule (tl 80-81). Ringkonnakohas mõistab apellandi majanduslikult kehva elujärge ja pere vajadust sõidukit kasutada. Samas oli süüdistatavale teada, et toimepandava kuriteo avastamise korral võidakse sõiduk konfiskeerida, sest see oli spetsiaalselt kohandatud salakaubaveoks. Seega ei osutu süüdistatavale ja tema perele kriminaalmenetluse lõppstaadiumis sõiduki konfiskeerimine üllatuseks. Mõistetav on apellatsioonis viidatud sõidukiga seonduv pere toitmise ja ülalpidamise vajadus, kuid see ei saa õigustada teadlikku valikut kuriteo toimepanemiseks ja selleks sõidukisse peidiku tegemist ning sõiduki edasist kasutamist salakaubaveoks.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-3-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.