Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-17704
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras W.G-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 23.11.2024 määrus (esialgse õiguskaitse rakendamine) Harju Maakohtu 25.11.2024 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
W.G
määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst VV Puudutatud isik W.G (sünd. xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta W.G määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 23.11.2024 määrus muutmata. Jätta Harju Maakohtu 25.11.2024 määrus muutmata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-17704 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst VV (avaldaja) esitas 23.11.2024 Harju Maakohtule taotluse kohaldada W.G-le (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 22.11.2024 ning samal päeval kell 09.58 rakendati tema suhtes tahtest olnematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2.Psühhiaatrite 23.11.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2). Puudutatud isik on Ameerika Ühendriikide (USA) kodanik, kes saabus Eestisse kolm päeva tagasi. Ta on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ravil esimest korda ning tema varasema tervisliku seisundi kohta ei ole infot. Ta pöördus enda sõnul esimest korda psühhiaatri vastuvõtule 2006 meeleolu languse tõttu ning tal on diagnoositud obsessiiv-kompulsiivne häire (F42) ja posttraumaatiline stresshäire (F 43.1). Ta on proovinud aastate jooksul erinevaid ravimeid ja teraapiaid, kuid hetkel ravimeid ei tarvita ning usub alternatiivmeditsiini. Tema sõnul on teda mitmeid kordi tahtest olenematu ravi korras hospitaliseeritud ka USA-s, kuid alusetult, sest tema inimeste õiguste eest seismine häirib riiki. Puudutatud isik toodi valvetuppa Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnast, kuhu politsei oli ta toonud kehalise seisundi hindamiseks. Sellele eelnes politsei väljakutse Venemaa saatkonna ette, kus puudutatud isik karjus valjuhäälselt ja käitus ebaadekvaatselt. Kiirabi saabudes oli ta väga kahtlustav ning muutus hospitaliseerimisest kuuldes verbaalselt agressiivseks ja tõukas kiirabitöötajad nende lähenedes eemale. Valvetoas oli puudutatud isik rahutu ja vihane ning rääkis ärritunud hääletoonil monoloogina soovist põgeneda Venemaale, sest USA on korrumpeerunud. Tema mõttekäik oli laialivalguv ja fikseerunud peamiselt USA valitsusele. Ta avaldas paranoilisi mõtteid enda tagasikiusamise kohta, leides, et ta kodu on ära võetud ja talle tehakse halba. Kuna puudutatud isiku psühhoosist tingitud ebaadekvaatne käitumine oli nii teda ennast kui teisi ohustav ja muu abi olnuks ebapiisav, vormistas valvearst tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse. Praeguseks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik eitab ebaadekvaatset käitumist Venemaa saatkonna ees ja leiab, et on alusetult hospitaliseeritud. Puudutatud isik soovib enda sõnul taotleda Venemaal asüüli, sest see on põgenemiseks kõige turvalisem riik. Ta avaldab paranoilisi luulumõtteid enda jälgimisest ja tagakiusamisest USA valitsuse poolt, mis algas ligi 13 aastat tagasi ja intensiivistus 3 aastat tagasi, kui ta hakkas aktivistiks. Kui küsida temalt täpsustavaid küsimusi jälgimise kohta ja sellest arusaamise kohta, vastab ta, et see on pikem lugu või et ta lihtsalt teab ja see on ilmne. Puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat ja ta ei pea haiglaravi vajalikuks. Tema käitumine on ägedatest psühhoosielamustest ettearvamatu ja sihipäratu, mistõttu võib ta haiglaravita jäädes olla ohtlik
2-24-17704 nii endale kui ka teistele. Ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks raviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku seisundit arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes neljapäevase haiglaravi järel. Seetõttu tuleks jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning lubada manustada psühhoosivastaseid, rahustavaid ja muid vajalikke ravimeid haiglatingimustes kuni 40 päeva. Harju Maakohtu 23.11.2024 määrus
3.Harju Maakohus rakendas 23.11.2024 määrusega puudutatud isikule esialgset õiguskaitset, lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neljaks ööpäevaks alates 22.11.2024 kell 09.58 ning manustada talle tahtevastaselt ravimeid ja rakendada tema suhtes arsti valitud viisil vajalikke ravimeetodeid, kui puudutatud isik ravimeid vabatahtlikult ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 26.11.2024 kell 09.58 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2), mille tõttu võib ta olla ohtlik nii endale kui teistele ja vajab ravi psühhiaatriakliinikus. Ta on käesolevalt psühhootiline ning tal on tajuhäired ja mõttekäiguhäired paranoilise luuluna, näiteks soovib ta taotleda Venemaal asüüli. Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamusest juhitud ning ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Ta on ohtlik eelkõige iseendale, sest ta võib jätta end hooletusse või seada ohtlikesse olukordadesse. Samas käitus ta agressiivselt ka kiirabitöötajate suhtes ning võib „enesekaitseks“ rünnata isikuid, keda ta seostab enda vastu suunatud ebaseadusliku jälgimise ja tagakiusamisega. Ravita jätmisel on tema ohtlikkus lähitulevikus psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse käitumise tõttu pigem kindel kui tõenäoline. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, sest puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Seetõttu tuleb rakendada esialgset õiguskaitset ja lubada kohaldada puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni neljaks päevaks. Puudutatud isik vajab ravimite manustamist ja ravi, mistõttu tuleb anda luba talle ravimite manustamiseks ja tema suhtes vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui ta ei peaks ravimeid vabatahtlikult manustama ja/või ravimeetoditega nõustuma. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta ja menetlusosaliste ärakuulamine
4.Puudutatud isiku raviarst esitas 25.11.2024 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.
2-24-17704
5.Maakohus kuulas 25.11.2024 ära puudutatud isiku ja tema raviarsti. Puudutatud isik leidis, et haigla on talle täiesti ebavajalik ning kõik mis toimub, on klassikaline USA valitsuse meetod tegeleda isikutega, keda nad vihkavad ja kellest nad lahti tahavad saada. Ta on olnud agressiivne aktivist, kogunud tõendeid ja saatnud tuhandeid kirju. Ta ei ole teinud midagi ebaseaduslikku, kuid USA valitsus üritab teda manipuleerida ja piirata. USA-s on salakohtud ja psühhiaatriakohtud, kus kohtualustel ei ole mingeid õigusi ja kõik on ette otsustatud. Need on loodud selleks, et probleemseid isikuid kõrvaldada. Puudutatud isik üritas CIA-ga otse rääkida, kuid tema kaebustega ei tegeleta ja tal ei olnud USA-s enam ohutu. Ta põgenes USA-st kuu aega tagasi, hüljates turvalisuse nimel kogu oma senise elu. Viimane kuu on ta üritanud lihtsalt ellu jääda. Ta saab USA-lt stipendiumi 2236 dollarit kuus. Tal on praegu 20 eurot ja tema pangakaart ei tööta. Tal on plaan minna otse Venemaale ja ta ei leia, et seal oleks ohtlik. See on lihtsalt temapoolne solvang USA-le. Ta ootas enne haiglasse sattumist Venemaa saatkonna ees selle avamist, et viisat saada. Öömaja ei olnud tal vaja, sest ta plaanis kohe Venemaale sõita, ja enne seda oli ta poolteist päeva lennujaamas. Enesetapumõtteid tal praegu ei ole ning tema kaks varasemat enesetapukatset olid seotud CIA-ga. Ka tema ema tegi CIA pärast enesetapu. Puudutatud isik läheks haiglast välja saades kohe Vene saatkonda ja küsiks viisa. Puudutatud isiku raviarst avaldas, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Ta oli Vene saatkonna ette teinud aseme ja rääkis seal politsei sõnul oma kottidega. Ta hulkus öösel ringi ja tal ei olnud ööbimiskohta. Ta rääkis raviarstile 25.11.2024 hommikul, et ta on viimased kaks kuud USA-s erinevates kohtades ringi reisinud ja kuidagi Rootsi jõudnud ning tahtis minna läbi Läti edasi Venemaale, aga jõudis kuidagi Eestisse. Ta proovis bussiga Venemaale sõita, aga tõsteti sealt viisa puudumise tõttu maha, mille peale ta läks Venemaa saatkonna ette. Tal on väga palju paranoilisi luulumõtteid ning ta rändab ringi psühhootilistel ajenditel. Tema arvates on kõige taga CIA ja valitsus kiusab teda taga ning ta põgeneb selle ohu eest. Tal oli enda sõnul 2022 ka väga raske suitsiidikatse, mis sai alguse sellest, et arvuti käitus imelikult. Ta avaldas, et tal on diagnoositud ka skiso-afektiivne häire ja krooniline psühhoos, kuid see kõik on fabritseeritud USA valitsuse poolt tema halba valgusesse seadmiseks. Ta on kõigist ravimitest keeldunud. Ühegi lähedase kontakti ei ole temalt võimalik saada, sest tema hinnangul on kõik nii ohtlik, et ta on perekonnast isoleerunud. Ta on ööbinud lennujaamas ning raha ega öömaja tal ei ole.
6.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse pikendamist.
2-24-17704 Harju Maakohtu 25.11.2024 määrus
7.Harju Maakohus pikendas 25.11.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani alates 22.11.2024 kell 09.58, ning andis loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 01.01.2025 kell 09.58 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohtu hinnangul esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks 40 päevani, sest tema seisund ei ole paranenud. Maakohus jäi 23.11.2024 määruse põhjenduste juurde ning lisas, et puudutatud isiku ärakuulamisel jäi mulje, et ta ei mõtle selgelt ning võib haigusest tingitud ebaadekvaatse käitumisega seada ohtu ennast ja ümbritsevaid. Ohtu kujutab ta jätkuvalt eelkõige iseendale sellega, et võib jätta end hooletusse või seada ohtlikesse olukordadesse. Tema käitumine on psühhoosielamusest täiel määral juhitud. Ta soovib taotleda Venemaal asüüli, leides, et tegu on tema jaoks põgenemiseks turvalisima riigiga. Ta on valmis ööbima õues tänaval, mis ei ole talvist ilma arvestades kindlasti ohutu. Ta on varem teinud kaks enesetapukatset. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, sest puudutatud isiku psüühikahäire iseloomu ja praegust seisundit arvestades vajab ta ravi ja jälgimist kontrollitud ning turvalistes tingimustes. Tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole tõenäoline. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine, sest puudutatud isik ei pea end haigeks ja ei soostu ravimeid tarvitama. Puudutatud isikul ei ole Eestis viibimiskohta ega raha öömaja jaoks ning ta on arvamusel, et võib ka lihtsalt õues ööbida. Võimalik, et ta tuleb toimetada ravi jätkamiseks USA-sse. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu 23.11.2024 ja 25.11.2024 määruse. Puudutatud isiku arvates ei vaja ta psühhiaatrilist ravi ja teda hoitakse vastu tema tahtmist kinni meelevaldse psühhiaatrilise järelevalve all. USA luureühendusel on tavaks hoida aktiviste ja valitsusvastaste hoiakutega inimesi kinni ja neid vangistada. See hõlmab ka inimeste meelevaldset paigutamist psühhiaatriahaiglatesse, kus neile manustatakse valedel põhjustel ja sunniviisiliselt ravimeid, mille tagajärjeks on keemiline lobotoomia. Puudutatud isikut hoitakse liiga pikka aega põhjendamatult kinni. Tal ei ole USA-s ohutu. Ta on otsinud korduvalt võimalust otsekontakti saamiseks Venemaa ametnikega, et arutada võimalust asüüli taotlemiseks Venemaal. Asüüli saamisel paraneks tema olukord märkimisväärselt, sest ta pääseks USA valitsuse nelja asutuse ja luureühenduse korrumpeerunud ja ebaseadusliku tegevuse käest. Puudutatud isik soovib saada kiirkorras Venemaa viisat, et leida Venemaal pelgupaik, sest Venemaa ei ole nii korrumpeerunud kui USA.
9.Puudutatud isikule määratud esindaja on seisukohal, et puudutatud isikule kohaldatud ravi tuleb jätkata ning tema ebaadekvaatse sisuga määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite 23.11.2024 arvamuse ning raviarsti ärakuulamisel avaldatu juurde. Avaldaja lisas, et kui politsei toimetas puudutatud isiku kehalise seisundi hindamiseks Ida-Tallina Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, oli ta alajahtunud, segasusseisundis, agressiivne ega reageerinud sõnalisele rahustamisele. Valvetuppa saabudes oli ta rahutu ja vihase olekuga, avaldas paranoilisi kahjustusluulumõtteid, millest lähtuvalt soovis põgeneda Venemaale, ning keeldus haiglaravist. Osakonnas avaldas ta jätkuvalt
2-24-17704 paranoilisi kahjustusluulumõtteid ja soovi minna Venemaale. Ta sooritas USA-s luululistel ajenditel suitsiidikatse ravimitega ning oli koomas. Talle oli määratud ka antipsühhootiline ravi, kuid ta ei pidanud seda vajalikuks ja lõpetas selle omal algatusel. Osakonnas keeldus ta samuti ravimitest ja vajas esialgu ravi manustamist süstetena. Tal ei ole haigustaju ega koostöövalmidust raviks. Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamusest (paranoilised luulumõtted, kuulmismeelepetted) juhitud, millega ta ohustab nii iseenda kui ümbritsevate tervist, kuivõrd ta reisib psühhoosist juhituna ilmastikuolusid arvestamata elukoha ja piisava rahata ringi ning on rünnanud ümbritsevaid inimesi. Tema ravi on võimalik teostada vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku esmalt kuni neljaks päevaks psühhiaatriakliinikusse ja pikendas seejärel tähtaega kuni 40 päevani. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kõigepealt kuni neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Puudutatud isiku arvates ei vaja ta psühhiaatrilist ravi ning teda hoitakse meelevaldselt kinni. Puudutatu isiku arusaam ei ole aga kooskõlas teiste asjas esitatud dokumentide ja
2-24-17704 tõenditega. Puudutatud isikul on diagnoositud äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2), mida saab pidada raskeks psüühikahäireks. Psühhiaatrite 23.11.2024 arvamusest, raviarsti 25.11.2024 arvamusest, puudutatud isiku ja raviarsti ärakuulamisel avaldatust ning avaldaja määruskaebusele esitatud seisukohast nähtub, et puudutatud isik on psühhoosist täiel määral hõivatud. Tal on ulatuslik paranoiline tagakiusamis- ja jälgimisluul ning kuulmismeelepetted. Tema käitumine on sellest tingituna ebaadekvaatne ja etteaimamatu ning ta ei ole võimeline oma käitumist kontrollima. Puudutatud isiku seisund ei ole pärast hospitaliseerimist muutunud. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Puudutatud isik on psühhootilistel ajenditel lahkunud USA-st sooviga saada Venemaal asüüli. Ta leiab, et kõige taga on CIA ja USA valitsus ning ta peab ohu eest põgenema. Puudutatud isik oli viisa saamiseks Venemaa saatkonna avamist oodates teinud endale selle ette ajutise aseme. Samas oli tal raha vaid 20 eurot, ta oli alajahtunud ja segasusseisundis ning käitus kiirabitöötajate suhtes verbaalselt ja füüsiliselt agressiivselt. Puudutatud isikul ei olnud olukorrast, sh selle ohtlikkusest adekvaatset arusaama. Arvestades seda, et puudutatud isiku käitumine oli täielikult psühhoosielamusest juhitud ning ta oli selle tõttu juba seadnud end eluohtlikku olukorda ja olnud inimeste vastu agressiivne, oli pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik on esialgse õiguskaitse kohaldamata ja selle pikendamata jätmise korral ka edaspidi endale ja teistele ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Lisaks, kuigi praegu on puudutatud isik enesetapumõtteid eitanud, on ta varem psühhootilistel ajenditel teinud ka enesetapukatse. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isikul ei olnud psühhiaatrite 23.11.2024 arvamuse järgi haiguskriitikat, ta ei suutnud mõista oma ravivajadust ning tal ei olnud valmidust ravikoostööks. Puudutatud isiku raviarsti 25.11.2024 arvamusest esialgse õiguskaitse pikendamise kohta ja avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks. Puudutatud isikul ei ole Eestis ka peatumiskohta ega teadaolevalt ühtegi lähedast. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik osutada psühhoosi kontrolli alla saamiseks vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut ravi osutades.
14.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
15.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause alusel riigi kanda.
16.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-24-17704 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.