Kohtulahend

menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsus nr 1-11-5426 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni teate saamisel on otsuse terviktekst kättesaadav alates 04.01.2012.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. M.E süüdistatakse selles, et ta kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat Tartus XXX , ajavahemikul 30.07.2009 kuni 10.05.2010 korduvalt võrku ebaseadusliku lülitumise teel selliselt, et omavoliliselt eemaldas plommid ja muutis elektriskeemi taoliselt, et voolumõõtjat läbis ainult osa tarbimiskohas kasutatud elektrist. 14.04.2010.a. ja 10.05.2010.a. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt toimunud kontrollide käigus avastati, et tarbimiskohal XXX , Tartus on korduvalt loodud omavoliliselt ebaseaduslik võrguühendus elektrienergia tarbimiseks. Nimetatud tarbimiskohal oli M.E-ga sõlmitud võrgu-ja elektrileping, kuid võrguühendus katkestati 30.07.2009.a. lepingu rikkumise (võlgnevuse) tõttu. Ebaseaduslikult võrku lülitumisega rikkus M.E Energiaturu seaduse § 68 lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil või kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega tekitas M.E Eesti Energia AS-le kahju kokku 591,66 eurot (9 257,46 krooni). Sellega M.E pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei ole. M.E süü elektrienergia ebaseadusliku kasutamises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning kahju ulatus on tõendatud: • Kannatanu Eesti Energia AS avaldusega (tl 1); • olukorra fikseerimise aktiga nr. 091103 koos fotodega (tl 4-8); • elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestusega (tl 9); • olukorra fikseerimise aktiga nr. 091550 koos fotodega (tl 10-14); • elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestusega (tl 15); • Tunnistaja T.O. ütlustega (tl 17-18); • Tunnistaja V.T. ütlustega (tl 19-20); • Tunnistaja U.M. ütlustega (tl 21-22); • Tunnistaja T.S. ütlustega (tl 23-24); • Tunnistaja A.V. ütlustega (tl 25-26); • Kahtlustatava M.E ütlustega (tl 27-29). 2 (4)

Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. Süüdistatav pani kuriteo toime korduvalt elektrivõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Tsiviilhagi ja asitõendid. Kannatanu Eesti Energia AS on esitanud tsiviilhagi summas 591,66 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. M.E-lt tuleb välja mõista tsiviilhagi summas 591,66 eurot, mis tuleb tasuda Eesti Energia AS arveldusarvele nr 1180005555 AS Swedbank, 10002059413005 SEB pangas, 332099000006 Sampo Pangas või 17000115797 Nordea Pangas. Asitõendid puuduvad. Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör palub M.E süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.E ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 216 lg 1 kirjeldatud teo eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, leiab, et M.E tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Käesolevas kriminaalasjas on M.E pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem ühel korral karistatud kriminaalkorras alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Väärteo korras on teda karistatud ühel korral. Karistuse mõistmisel peab kohus silmas M.E poolt varasemalt kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmist, samuti asjaolu, et ka käesolevas asjas ei täitnud ta temale kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahalisi kohustusi. Lisaks ei olnud käesolevas asjas tegemist ühekordse episoodiga, vaid M.E pani kuriteo toime korduvalt. Seega tuleb M.E-le mõista karistuseks vangistus. Kohus peab võimalikuks vabastada M.E tingimisi karistusest. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417.03 eurot. 3 (4)

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 57,53+134,26 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 3,17 eurot. Seega kokku on menetluskulu 611.99 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.