Kriminaalasi nr 1-11-13577
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. detsember 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-13577 (11250101934)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Sven Rannat süüdistusasi kuritegudes KarS §-de 184 lg1 ja 188 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
SVEN RANNAT, ik. 38101230051,
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-11-13577 kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Sven Rannat kahe (2) aasta kuue (6) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti; kaitsjatasu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 74 senti; ekspertiisitasu 504 (viissada neli) eurot.
Kriminaalasi nr 1-11-13577 - 110 cm pikkune puulatt, mille külge on kinnitatud 6 pirnipesa koos juhtmetega (pakend nr6) jäetud hoiule Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi, hävitada.
Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Põhjendatud apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Sven Rannat’ it süüdistatakse selles, et tema kasvatas ebaseaduslikult 3-4 aasta vältel kuni 08.09.2011 a talus ja selle territooriumil kanepit. 08 ja 09.09.2011 a toimunud läbiotsimisel võeti Sven Rannati talus ja selle territooriumilt ära 10 kanepitaime massiga 109,5 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2%. Oma sellise tegevusega, mis seisnes kanepi ebaseaduslikus kasvatamises, pani Sven Rannat toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; selles, et Sven Rannat suures koguses käitles, so omas, valmistas, valdas, tarbis, hoidis ja töötles ebaseaduslikult 3-4 aasta vältel kuni 08.09.2011 a talus narkootilist ainet, kanepit ja selle töötlemisprodukte hašišt ja marihuaanat. 08. ja 09.09.2011 a toimunud läbiotsimisel võeti Sven Rannati talust ära 37 kanepivart, milledelt on eemaldatud lehed, kuid jäetud osaliselt alles õisikud, massiga 632,9 g; kanepilehti ja kanepiõisikuid massiga 359,11 g; peenestatud kanepit (marihuaana) massiga 4,64 g ning kanepist valmistatud hašiši tükk massiga 0,033 g, millede tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2%, rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, mille kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud. Sama seaduse § 2 lg 3 sätestab: käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine; samuti Sotsiaalministri
Kriminaalasi nr 1-11-13577 18.mai 2005.a. määruse nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1, mille kohaselt nimekirja I kantud ained on narkootilised ja psühhotroopsed ained. Nimekirja I on kantud: Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on Eesti Vabariigis seadusega keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3, milline jõustus 1.juulist 2005.a, on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Marihuaana tavaline annus suitsetades on 0,5-1 gramm. Hašiš kasutatav annus suitsetades~1/10 g (~100 mg). Sven Rannatilt ära võetud kanepi ja selle käitlemisproduktide kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omamises, tarbimises, hoidmises, töötlemises, so käitlemises, pani Sven Rannat toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Sven Rannatile nõutud karistus: KarS § 188 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta 4 kuud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kaks (2) aastat kuus (6) kuud KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus kaks (2) aastat kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav Sven Rannat andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kriminaalasi nr 1-11-13577 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga ning KarS §-s 74 sätestatuga. S. Rannat on varem nii kriminaal- kui väärteomenetluse korras karistamata. karS § 68 lg1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Sven Rannati kahtlustatavana kinnipidamise aeg kaks päeva. Kokkulepe on sõlmitu kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Sven Rannati süüdi KarS §-de 184 lg1 ja 188 lg1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Kriminaalasjas olevad asitõendid kuuluvad hävitamisele (KrMS § 126). Tõkend – Sven Rannati suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 695.05 EUR-i (2,5x278.02 eurot). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja on esitanud taotluse tasu arvestamiseks summas 191.74 eurot koos käibemaksuga. Kohus on pidanud kaitsjatasu taotluse põhjendatuks. - Menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas ka narkootilise aine ekspertiisi tasu (tl. 24), millisest summast peab kohus põhjendatuks Sven Rannatilt riigituludesse välja mõista 504 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus peab põhjendatuks süüdistatava taotlusel määrata temale menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.