Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2011. a, Tallinn
Kohtuasja number
1-10-17268
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi aeg ja koht
15.11.2011.a., Tallinn
Kriminaalasi
K.L-i ja I.L-ina süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 16.06.2011.a. otsus
Apellandid
K.L-i ja I.L-ina kaitsjad
Prokurör
Mairi Heinsalu K.L
Süüdistatavad
Asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (Magasini 35, Tallinn); elukoht: Leina 3, Tallinn; isikukood XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; ei tööta, ei õpi; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 17.04.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 422 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 263 p 1,4 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, väärteokorras karistatud 14 korral Tõkend:vahistamine alates 09.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 07.07.-08.07.2010.a. I.L Elukoht: Raadiku 8A73-99, Tallinn/Soo 25, Paide 1 (8)
isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik;haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses Karistatus:kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 10.05.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. väärteokorras karistatud 9 korral (1 täidetud) 10) Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.07.2010.a.; vahistamine 10.07.-26.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 09.07.2010.a. Kaitsjad
Merike Allikmäe ja Urmas Simon (asenduskaitsja ringkonnakohtu istungiks)
Jätta Harju Maakohtu 16.06.2011. a otsus sisuliselt muutmata, täpsustades, et K.L ja I.L panid KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud teo toime kavatsetusega. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Määratud kaitsjatele makstud tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Sama otsusega mõisteti KarS § 200 lg 2 p 7, § 121 ja § 424 järgi süüdi G.B, kes aga otsust ei vaidlustanud. Kohtuotsusega mõisteti G.B-lt, K.L-ilt ja I.L-ilt solidaarselt välja Victor Nikkari kasuks 178.95 eurot ja Jyri Petteri Hyytiäineni kasuks 1210 eurot.
I.L ja K.L-i mõisteti süüdi selles, et nad grupis koos G.B ja M.L-iga ettekavatsetult ning kooskõlastatult meelitasid 07.07.2010 kella 23.30 paiku V N ja J P H Tallinnas Nõmme keskuse juurest Vääna 2A asuva Hiiu Grilli juurde, kus tungisisid koos neile kallale, pekstes neid rusikate ja jalgadega pea-ja keha piirkonda ja võtsid ära mobiiltelefonid ning sularaha. I.L-ina osa seisnes selles, et ta oli isik, kes kannatanutega eelnevalt suhtles ja nad kokkusaamisele kutsus. Samuti algas tema tegevusest rünne kannatanute vastu – I.L lõi ootamatult J. P. H rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus. I.L-ina juurde jooksis seepeale ka M.L , kellega koos hakati J. P. H peksma rusikatega pea ja näo piirkonda, mille tagajärjel J. P. H uuesti kukkus. Seejärel keeras I.L J. P. H kõhuli, istudes talle selja peale ning samal ajal võttis M.L J. P. H pükste taskus olevast rahakotist raha ning viskas rahakoti maha. I.L võttis samal ajal J. P. H taskust passi, kuid viskas selle sinna samasse maha. Peksmise käigus kukkus J P H taskust välja mobiiltelefon Nokia 1100, mis kukkus juppideks ning mille esi- ja tagapaneeli võttis endale I.L. Peale seda lõpetasid I.L ja M.L J. P. H peksmise ning lasid tal minna. K.L-i tegu seisnes selles, et ta jooksis koos G.B-ga järele V. N, kes sellepeale, kui I.L lõi J. P. H, hakkas ära jooksma. V. N õnnestus joosta Puu 9 maja hoovi. Seal lõi K.L V Ne peaga vastu nägu, peale mida lõid nii G.B kui K.L V N jalalt alt ning kannatanu kukkus maha. Seejärel lõid G.B ja K.L V. N korduvalt jalgadega vasaku külje ja selja piirkonda, põhjustades füüsilist valu. G.B võttis peksmise järel V. N pükste taskust mobiiltelefoni Nokia 7100s, tagastades seal sees olnud SIM kaardi. Peale seda tõusis V. N püsti ning G.B võttis V N pükste eestaskust sularaha 2800 krooni (178.95€). Seejärel said K.L ja G.B ning I.L ja M.L taas kokku ja nii V. N kui J. P. H röövitud raha anti G.B kätte, samuti jäi V. N röövitud mobiiltelefon NOKIA 7100s G.B kätte, kes andis selle hiljem M P. Kohus peab vajalikuks pikemalt peatuda grupiviisilist röövimist puudutava kuriteoepisoodi juures. Kohtu hinnangul puudub antud juhul vaidlus selles, et süüdistatavad G.B , K.L ning I.L erineval määral kannatanute suhtes vägivalda kasutasid. Küsitavusi tekitab aga see, kas vägivald oli kannatanutelt esemete äravõtmise vahendiks ning kas nimetatud tegu pandi toime isikute grupis. Kohus leiab, et antud kuriteoepisoodi juures on võimalik eristada kuriteo planeerimise ja täideviimise etappe. Esimene neist sai alguse, kui süüdistatavad leppisid kokku, et kui kannatanud tulevad nendega kohtuma, võetakse neilt ära nende asjad. Teiseks etapiks tuleb lugeda kannatanute suhtes vägivalla tarvitamist ja neilt asjade äravõtmist. Kohus leidis, et kuigi K.L-i ja I.L-ina ütluste kohaselt oli neil plaan panna toime kelmus ja vägivalla tarvitamise eesmärgiks ei olnud vara hõivamine, on tõendatud vastupidine ja tegu tuleb kvalifitseerida röövimisena. Kohus märkis, et I.L andis kahtlustatavana ütlusi selle kohta, et G.B pakkus välja, et võiks kannatanutele peksa anda ja neilt asjad ära võtta. Tunnistajana üle kuulatud G. Z andis aga ütlusi selle kohta, et K.L pakkus välja, et võiks kannatanutele peksa anda ja neilt asjad ära võtta, G.B oli sellega nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas „Armen [tegemist on G.B hüüdnimega] ja tema sõber [s.o M.L] arutasid selle üle, kumma soomlase nad enda peale võtavad. Kahtlustavana ülekuulatud M.L-i ütluste kohaselt pakkus röövimisplaani välja keegi bussipeatuses olnud noormeestest, K.L ja K. 3 (8)
G.B olid selle plaaniga nõus. Kohus leidis, et tähtsust ei oma see, kes asjaosalistest konkreetselt pakkus välja plaani kannatanute röövimiseks, oluline on, et kõik süüdistatavad (G.B, K.L ja I.L ) olid selle plaaniga nõus ning täitsid vastavalt ka oma osa kannatanutelt vägivallaga esemete äravõtmisel. Ka kannatanute V. N ja J. P. H ütlused näitavad, et neilt asjade äravõtmisele eelnes nende peksmine mitmete löökidega eri isikute poolt ja alles seejärel võeti neilt ära raha ja mobiiltelefonid. Lisaks, V. N röövimise osas, kuulis tunnistaja T O, kuidas kannatanut eelnevalt peksti ja temalt nõuti raha. Tunnistaja T O kuulis aga lauset „Kui palju te raha saite?“. See kõik viitab kohtu arvates sellele, et röövimine oli süüdistatavate eesmärk algusest peale, esmalt tarvitati kannatanute suhtes vägivalda, et seejärel neist raha ja mobiiltelefoni ära võtta. Maakohus leidis, et on ilmne, et süüdistatavad üritavad kergema karistuse huvides vähendada oma rolli kuriteo toimepanemise juures. Maakohus sedastas, et süüdistatavad panid eelnevast tulenevalt ühiselt ja kooskõlastatult, s.o grupis toime röövimise. Kohus märkis, et röövimise kaastäideviimise moodustab ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda, teine isik hõivab asja. Kõik vastutavad röövimise kaastäideviimise eest. Seega antud juhul ei ole oluline, kes konkreetselt kannatanute suhtes vägivalda tarvitas ning kes seejärel neilt asjad võttis. Oluline on see, et süüdistatavad said aru, et kannatanu peksmine jalgade, rusikate ja peaga tekitab neile valu, samuti, et nad kasutavad vägivalda selleks, et murda kannatanu vastupanu ja võtta seejärel neilt ära esemed.
I.L arvas ekslikult, et tegemist oli avaliku korra rikkumisega, siis tuleb teo toimepanija vastutuse küsimus lahendada KarS § 31 lg-s 1 sätestatud lubatavuseksimuse eeskirjade järgi. KarS § 31 lg 1 sätestab: tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 200 eeldab teo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega, see tähendab, et subjektiivse tunnuse osas peab isik vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib tekitada vara hõivamise ja vägivalla. Eeltoodust tulenevalt puudub alus I.L-ina süüdi tunnistamiseks KarS § 200 järgi, kuna KarS § 200 järgi kvalifitseerimiseks ei ole tõendatud I.L-ina tahtlust vara hõivamiseks, vaid kakluseks, s.o. ainult vägivallaks, (alles tõendeid kogumis hinnates on võimalik tuvastada, et raha ja telefoni võis võtta M.L ja võis võtta Armen ́i sõber), siis I.L käitumine saab olla avaliku korra rikkumine KarS § 263 p 1, 4 järgi, kuna KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2.2 K.L-i kaitsja Owe Ladva vaidlustab maakohtu otsust kvalifikatsiooni osas ning mõistetud karistuse osas, s. t. süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et K.L tuleks süüdi mõista KarS § 121 järgi ning mõista talle kergem karistus. Alternatiivselt leiab apellant, et isegi süüdimõistmise korral KarS § 200 lg 2 p 7 järgi on K.L-ile määratud karistus liiga range. Kaitsja märgib, et K.L ei eita kuriteo planeerimist, kuid tema arusaamise kohaselt planeeriti soomlastelt narkootikumide müümise ettekäändel raha väljapetmist. Kuna aga pärast I.L-ina poolt soomlasele kallale minekut jooksis K.L kannatanule järgi ja hoopis lõi teda, siis pani K.L toime KarS § 121 sätestatud kuriteo ning planeeritud tegu, s. o. kelmus, jäigi toime panemata. Kuritegu oli K.L-i poolt toime pandud ette planeerimata. Kohtu poolt kuriteo täideviimise teises etapis nimetatud asjade äravõtmisel K.L ei osalenud. Kohus on kaevatavas otsuses ette heitnud, et K.L ei suuda põhjendada, miks ta üldse vägivalda kasutas. Kohus on jätnud arvestamata, et K.L jooksis pärast I.L-ina poolt soomlasele kallale minekut kannatanule järgi ja lõi teda ning tõepoolest ei oska seda seletada, kuid oli seejuures joobes sellisel määral, et ta tuli toimetada kainenemisele (tl. 170 – 171 pöördel). Sellises olukorras tagantjärele oma käitumise põhjuste selgitamise suutmatus on täiesti usutav ja tõepärane ning ei süüsta K.L-i mitte kuidagi. Kohus on kaevatavas otsuses leidnud, et K.L-ile süüks arvatav röövimine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on jätnud ilma igasuguse tähelepanuta asjaolu, et K.L-il puudus igasugune tahtlus vägivallaga asjade äravõtmiseks. Kui pärast tema poolt vägivalla rakendamist keegi teine võttis kasutas olukorda ära kannatanult asjade äravõtmiseks, siis ei saa ega tohi seda käsitleda K.L-i süüna ning erinevalt kaevatavas kohtuotsuses tuvastatust ei valitsenud K.L selles osas tegu süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni järgi. Kohtulikul uurimisel sai tuvastatud, et K.L ei saanud kuriteo tulemusena mingit varalist kasu, mis tõendab täiendavalt tahtluse puudumist K.L ’i poolt vara omastamise osas. Kaudselt toetab apellandi ja K.L ’i enda seisukohta ka asjaolu, et K.L ei põgenenud erinevalt mõnest teisest kaassüüdistatavast sündmuskohalt ning peeti seal koheselt politsei poolt kinni. Kohtu seisukoht, et K.L kipub oma ütlusi osaliselt muutma, ei vasta tõele. Samas on kohus jätnud ilma igasuguse tähelepanuta, et kaassüüdistatavad püüavad enda osalust näidata väiksemana. Apellant on seisukohal, et tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab kohtuotsus olema arusaadav ja jälgitav. Kaevatav kohtuotsus seda ei ole. Kaevatavas kohtuotsuses puudub kirjeldav-motiveeriva osa seostatus tõenditega täielikult. Tõendid on kohtuotsuses analüüsimata. Tõendeid on süüdimõistva otsuse põhjendamiseks esitatud kaevatavas otsuses valikuliselt ning ebaõigesti.
5 (8)
6 (8)
kadunud soov saada plaanitavatelt ohvritelt kätte raha. Ühtsele plaanile viitab seegi, et pärast vägivalla tarvitamist võeti mobiiltelefon ja raha ära mõlemalt kannatanult, kuigi kumbagi kannatanut peksid erinevad isikud ning vägivalla tarvitamine ja asjade äravõtmine toimus erinevates kohtades, sest peale seda, kui I.L ühte kannatanutest lõi, püüdis teine põgeneda. Ühtset röövimistahtlust kinnitab ka mitme tunnistaja väide, mille kohaselt, hiljem, kui süüdistatavad omavahel taas kokku said, küsis keegi teistelt: „Kui palju te raha saite.“ Nimelt tunnistaja T. O sõnul üks meesterahvas selles seltskonnas karjus teisele meesterahvale: „Kui palju te raha saite?“ G. Z on aga ütlustes maininud: „Armen või K.L küsis kõigi ees, et palju raha saite.“
7 (8)
KrMS § 337 lg 1 punktis 2 sätestatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riig kanda.
Sten Lind
Malle Preimer
Urmas Reinola
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.