Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
05.12.2011 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-09-2620
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Leonora NÕMMIK
Prokurör
Sergei TRAVNIKOV
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Maksim KORTŠAGINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Maksim KORTŠAGIN sünd. 06.10.1977, isikukood 37710067019, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 11.09.2008 ja lõpp 25.05.2013 vangistusest Jätta Maksim
tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 31.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Maksim Kortšagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Kortšagin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud 15 päeva alates 11.09.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteod on olnud erinevad, kuid sarnane tunnus on see, et kõik on olnud ühiskonnaohtlikud. Kuriteod on muutunud raskemaks, ajendiks on
majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele algtaseme õppe, sotsiaalprogrammid Convictus ja Agressiivsuse asendamise treening ning osalenud individuaalvestlustel sotsiaaltöötajaga majandusliku toimetuleku teemadel. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 1200 euro ulatuses. Kinnipeetava sugulased on kinnitanud, et omavahelised suhted kinnipeetavaga on neil head, nad on nõus osutama moraalset ja materiaalset toetust. Kinnipeetaval on 12-aastane tütar, kes elab kinnipeetava ema juures. Enne vangistust ei olnud kinnipeetaval probleeme alkoholiga, kuid ta tarvitas pidevalt amfetamiini ja tegeles selle aine müügiga. Kinnipeetava eesmärgid on reaalsed ja kõige olulisemad probleemid on seotud tütrega. Korduvkaristatus näitab, et kinnipeetav ei mõista teo ja tagajärje seost. Kinnipeetav võib olla ohtlik ühiskonnale, kui ta on materiaalselt vähe kindlustatud, jätkab narkootikumide tarvitamist ja tal puudub sissetulek. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on vangis esimest korda. Varem oli ta karistusest tingimisi vabastatud, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskused vajavad arendamist. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama vanaemale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, elamistingimised on olemas, võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava töökogemus on minimaalne, vabanemisel töökoht puudub. Kinnipeetava ema töötab ja on valmis kinnipeetavat materiaalselt kuni töö leidmiseni toetama. Kinnipeetaval on olemas isikut tõendav dokument. Maakohtu istung Kinnipeetav Maksim Kortšagin maakohtu istungil midagi öelda ei soovinud. Prokuröri abi Sergei Travnikov palus maakohtu istungil jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalide kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viru Maakohtu 11.02.2008 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud 15 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Muuhulgas oli tol korral tegemist ka ühe I astme kuriteoga. Vaatamata süüdimõistmisele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist. Juba 11.09.2008, s.o. 7 kuu möödumisel, oli ta kinni peetud kahtlustatuna kuriteos KarS §184 lg.2 järgi. Tegemist oli I astme narkokuriteoga, mis oli toime pandud pika aja vältel – alates 2008 algusest kuni kinnipidamiseni 11.09.2008. Kinnipeetava karistuse lõpuni on jäänud veel 1 aasta 6 kuud. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav s eekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt.
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude ajendiks majandusliku kasu saamine. Kuna kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, seega ka legaalne ja püsiv sissetulek, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta taas toime panna uusi kuritegusid. Distsiplinaarkaristuse puudumist ja üldiselt positiivset iseloomustust peab maakohus antud asjas tunnustustväärivaks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Karistusena mõistetud vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selle erandiks. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, uue kuriteo toimepanemist kehtival katseajal ning toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei tuvastanud maakohus ühtegi asjaolu, mis annaks alust käesolevas asjas erandi kohaldamist. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun
Kohtumäärus jõustus 20.12.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.