lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-7815/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 05.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-7815/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-7815/7Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja10.06.20101-10-7815/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja09.03.20111-10-7815/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.03.20111-10-7815/25Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja18.04.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

Kohus

KOHTUMÄÄRUS

Määruse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

05.12.2011 Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-10-7815

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.B sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 18.03.2011 ja lõpp 18.06.2012 Jätta K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

Asjaolud Viru Vangla esitas 03.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1 ja §266 lg.2 p.3 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat koos KarS §75 lg.1, 2 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Viru Maakohtu 31.03.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja K.B-le mõistetud karistus pöörati täitmisele karistuse algusega 18.03.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Kinnipeetav on alates 01.08.2011 määratud tööle koristajana, täitmiskava ei ole ta saanud täita temast olenemata põhjustel. Kinnipeetaval on hulgaliselt võlanõudeid, kuid tal puudub nende suurusest ülevaade. Kinnipeetav on alates 14-ndast eluaastast kasvanud

lastekodus, tema ema on surnud, suhted isaga ja teiste lähedastega on head. Endise elukaaslase ja ühise lapsega kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Grupiviisilised kuriteod viitavad mõjutatavusele. Probleeme alkoholiga kinnipeetav ei tunnista, narkootikume ei ole tarvitanud. Kinnipeetava suhtlemisoskused on eakohased, on esinenud enesevalitsuse kaotamist ja agressiivset käitumist. Konfliktiolukordi võib kinnipeetav alkoholijoobes lahendada vägivallaga. Kinnipeetav ei tunnista probleeme ega oska neid lahendada. Kinnipeetav on väljendanud negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse, kuid ennetähtaegse vabanemise puhul oleks nõus tingimusi täitma. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist, kui tal puudub püsiv ja kindel sissetulek ning kui ta jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib et kinnipeetav on alates 14-ndast eluaastast elanud lastekodus. Kinnipeetava ema on surnud, isa elab xxx. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama oma täditütre juurde, keda peab kõige lähedasemaks inimeseks. Suhted nende vahel on üksteist toetavad. Kinnipeetava täditütre sõnul on kinnipeetaval 4-aastane laps, kes elab emaga ja kelle elus kinnipeetav ei osale. Samuti on kinnipeetaval täditütre sõnul kriminaalse elustiiliga tuttavaid, kelle poolt on ta mõjutatav. Kinnipeetava täditütar on nõus ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetavat toetama ja kindlustama ta elamispinnaga. Tegu on 2-toalise keskküttega üürikorteriga, kus elab kinnipeetava täditütar koos elukaaslase ja 2 alaealise lapsega. Pere otsib suuremat elamispinda. Kinnipeetav hakkab sõltuma oma täditütre pere sissetulekutest, täditütar töötab ametlikult, tema elukaaslane on hõivatud juhutöödega. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja selle leidmine on raskendatud puuduliku hariduse ja eriala puudumise tõttu. Vabanemise korral tuleks kinnipeetaval koheselt hakata tasuma kohustusi kohtutäiturite ees. Kinnipeetav oli varem määratud katseajale, kuid see kulges probleemselt – kinnipeetav ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, koostöö ametnikuga ei saanud toimuda, kuna kinnipeetav andis järjepidevalt katteta lubadusi, mida ei täitnud. Vangistus pöörati täitmisele, kuna tingimuslik karistus ei täitnud kinnipeetava puhul oma eesmärki. Maakohtu istung Kinnipeetav K.B taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale oli Tartu Maakohtu 10.06.2010 otsusega mõistetud karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 31.03.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja mõistetud karistus pöörati täitmisele. Maakohus ei pea õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetavat sama karistuse kandmisest teist korda tingimisi. Kinnipeetavale anti juba kord võimalus tõestada, et ta suudab kohtu poolt osutatud usaldust õigustada ning edaspidi elada seaduskuulekalt. Selleks pidi kinnipeetav täitma käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kinnipeetav sellega hakkama ei saanud. Kuigi kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud vaid pool aastat ja vabastades ta käesoleval ajal, saab kinnipeetava üle teostada kriminaalhooldust veel terve aasta, ei pea maakohus seda põhjendatuks. Maakohus leiab, et kinnipeetaval tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist usaldustvääriva süüdimõistetuga, kuna varasemal katseajal andis ta järjepidevalt katteta lubadusi. Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama oma täditütre juurde. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, kus hetkel elab täditütar koos elukaaslase ja 2 alaealise lapsega. Maakohus ei pea mõistlikuks, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenu asub sinna elama. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava varasemat käitumist, elamispinna ülerahvastatust ja alaealiste laste elamist samal elamispinnal. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et täditütar koos perega plaanib kolimist, kuid millisele elamispinnale, ei ole veel selge. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on täditütar nõustunud kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt üleval pidama. Samas nähtub samast arvamusest, et täditütre 4-liikmelises peres töötab ametlikult tema üksinda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemine reaalne, kui tal puudub püsiv ja kindel sissetulek, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist ja suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Maakohus leiab, et käesoleval ajal on kõik need riskid olemas ja põhjendatud. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetaval vabanemise korral püsiva ja regulaarse sissetuleku võimalust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista kinnipeetav oma alkoholiprobleemi, kuid samas on varasemad väärteod seotud alkoholiga ning ka eelmise kuriteo sooritas ta alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ka täditütre sõnul on kinnipeetaval vabaduses kriminaalse elustiiliga tuttavaid, kelle poolt on kinnipeetav mõjutatav. Seoses legaalse ja korrapärase tegevuse puudumisega vabanemisel on kinnipeetaval palju vaba aega. Seega on alust arvata, et kinnipeetav taastab suhted endiste tuttavatega. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetaval tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus vangistusena. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 20.12.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.