lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-2214/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 29.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
1-11-2214/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.november 2011.a. Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-2214 (09260105712)

Kohtunik

Kersti Vosman

Kohtuistungi sekretär

Annika Savimägi

Kriminaalasi

Mihkel Torni süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi

Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav MIHKEL TORN, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx x xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx, isikukood 38612026548, EV kodanik, emakeel eesti keel, töövõimetuspensionär ( töövõimetus 100%), kriminaalkorras karistamata Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 262 p 3, § 199 lg 1 p 6 kohus määras: lõpetada kriminaalmenetlus Mihkel Torni süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi seoses Mihkel Torni parandamatu haigestumisega. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse poolel samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama määruskaebus Tartu Maakohtule ( Võru kohtumaja).

Asjaolud ja menetluse käik

Seega on 15.veebruaril 2011.a. põhjendatult esitatud Mihkel Tornile süüdistus avaliku korra rikkumises, mis oli seotud vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Eelistungil taotles kaitsja seoses sellega, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole Mihkel Torn võimeline osalema kohtuistungil ega karistust kandma, M.Torni suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx x.xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxx x.xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xx xxx. x.xxxx xx xxxxxxxxxxx xxx% xxxxxxxxxxxx x xxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Prokurör ei vaidle kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusele vastu. Prokurör avaldas eelistungil, et 21.mail 2010 juhtus Mihkel Torniga õnnetus, mille tagajärjel xx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xx xxx. xx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxx xxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx. Enne kriminaalasja kohtusse saatmist kaalus prokurör arvestades süüdistatava tervislikku seisundit kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 alusel. Vesteldes M.Torniga selgus, et tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension, mis kulub ravimise peale ning ta ei suuda hüvitada kannatanule 255 eurot, mille osas kannatanu oli esitanud tsiviilhagi ja mis oleks olnud kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise eelduseks. Prokurör on käesoleval ajal vestelnud telefoni teel perearstiga, kelle seisukoht oli, et arvestades M.Torni xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx, on paranemislootused minimaalsed. Prokurör leiab, et on otstarbekas kriminaalasi lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel. Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 262 p 3 sätestatule võib kohtunik eelistungil teha määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2-6 loetletud juhtudel. KrMS § 199 lg 1 p 6 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata , kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. KrMS § 258 lg 3 kohaselt vajaduse korral tutvub kohus kriminaaltoimiku materjalidega. Kohtunik, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et käesolevas kriminaalasjas on olemas tingimused, mis võimaldavad Mihkel Torni suhtes kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel. Kriminaalasja toimikus oleva S. A. H. N. R. 13.12.2010.a. vastusest prokuröri järelepärimisele nähtub, et Mihkel Torn on viibinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ravil ajavahemikul 10.06.2010 kuni 12.12.2010 kokku neljal korral. xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx xxx xxxx xxx xxxxx. xxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx xx xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxx% xxxxxxxxx ( tl 43). Kaitsja poolt eelistungil esitatud H. N. R. K. teatisest nähtub, et Mihkel Torn on ratastoolis ja vajab väljas liikumisel kõrvalabi. Pikemal istumisel ratastoolis ta selg väsib ja valutab. Pensionitunnistusega on tõendatud, et Mihkel Tornile on määratud töövõimetuspension 100% esialgu alates 08.06.2010 kuni 30.06.2011, seejärel kuni 31.05.2013 aastani, millest järeldub, et Mihkel Torni tervislikus seisundis paranemisilmingud ei ole olnud märkimisväärsed. Seega käesoleval ajal Mihkel Torn ei ole haiguse tõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Kuritegu, mille toimepanemises süüdistatakse Mihkel Torni, on pandud toime 05.detsembril 2009.a. 2 (3)

, seega käesolevaks ajaks on sellest möödunud vaid nädalapäevad vähem kui kaks aastat. xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxx xx xxxxx xxxxxx xxxxxxx xx xxxx xxxxxxxxx, on üldteadaolevalt raske tervisekahjustus, mis väga harva päädib tervenemisega või kui, siis on taastumisprotsess osaline ja väga pikaajaline. Kohtunik leiab, et ekspertiisi määramine käesolevas asjas ei ole mõistliku ressursikasutuse seisukohalt otstarbekas, arvestades, et suure tõenäosusega jääks ekspertiisi tegemise kulu riigi kanda. Kohtunik peab võimalikuks, et süüdistatava tervislik seisund ei võimalda tema osalemist kriminaalasja kohtumenetluses ka 2013.aasta juunikuuks, mis oleks käesoleval ajahetkel esimene võimalik kohtuistungi toimumise aeg, kusjuures selleks ajaks oleks kuriteo toimepanemisest möödas juba 4 aastat ja arvestades kriminaalasja väikest mahtu, oleks ületatud asja lahendamise mõistlik aeg. Arvestades asjaolu, et Mihkel Torni ainsaks sissetulekuks on 244,95 euro suurune töövõimetuspension ja puudetoetus 45 eurot kuus, mis arvestades tema ravivajadusi ja transpordikulusid ei ole märkimisväärne, jätab kohus kriminaalasja menetluskulud – kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse ja määratud kaitsjale makstava tasu riigi kanda. Käesolevas asjas on kannatanu L. S. esitanud tsiviilhagi varalise kahju kogusummas 4000 krooni ( 255,65 eurot) hüvitamiseks. Et kriminaalmenetlust lõpetades jätab kohus hagi läbi vaatamata, on vastavalt KrMS § 310 lg 3 on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Kersti Vosman Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.