Kohtulahend

Kaitsja

Viktor Särgava

Tõkend

Erko Venno elu- või asukoht ja aadress: Xxx, isikukood või sünniaeg: 37506220338, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: TGOÜ, karistatus: Väärteokorras karistatud 28 korral ja kriminaalkorras karistatud ühel korral 22.09.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 202 lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära summas 4000 krooni. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Viktor Särgava

Süüdistatav

Tõkend

Davit Markosyan elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 37610250015, kodakondsus: Armeenia kodanik, haridus: kõrgharidus; emakeel: armeenia ja vene keel, töökoht või õppeasutus: OÜ A , juhatuse liige, karistatus: Väärteokorras karistatud ühel korral, kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Andrus Repnau ei osale KrMS § 45 lg 4 p 1, 2 alusel

Süüdistatav

Tõkend

Heigo Pruuli elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 37408190280, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: RGOÜ, karistatus: Väärteokorras karistatud seitsmel korral ja kriminaalkorras karistatud ühel korral: 15.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 aasta 15 päeva vangistusega KrMS § 238 lg 2 alusel lõplikuks karistusega 3 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 176 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud koos lisakaristusega 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Juho-Enn Aule

Süüdistatav

Tõkend

Vladimir Životnikov elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 35507150365, kodakondsus: EV kodanik, haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: AS BG, karistatus: väärteokorras karistatud kaheksal korral (viis karistust arhiveeritud) ja kriminaalkorras karistatud ühel korral 16.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 - § KrK § 17 lg 6 alusel ja KrK § 186- § KrK § 17 lg 6 alusel, lõpliku karistusega 3 kuud vabadusekaotust 1 aasta 6 kuulise katseajaga. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Leelo Viil

Süüdistatav

Handro Kõrgesaar elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 38207050334, kodakondsus: EV kodanik, haridus:

Süüdistatav

Tõkend

keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: OÜ N , karistatus: väärteokorras karistatud kahel korral, kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Marko Kairjak

Tõkend

Taavi Kuklase elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 38706160226, kodakondsus: EV kodanik, haridus: 7 klassi; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: HK OÜ, karistatus: Väärteokorras karistatud 12-l korral, kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 22.05.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3 järgi liitkaristusega 2 aasta vabadusekaotust ja KarS § 50 alusel vabastati karistuse kandmisest seoses käendusel andmisega 2 aastaks; 25.05.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja § KarS § 121 järgi 4 kuulise vangistusega tingimuslikult KarS § 74 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud; 31.01.2008 Harju Maakohtu poolt KArS § 201 lg 2 p 1 alusel 1 kuulise vangistusega Eelmise kohtuotsusega kogumis moodustati liitkaristus 5 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 300 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Kati Raudsepp

Süüdistatav

Tõkend

Evgeni Gulyakov elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 38809280218, kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: õpib, karistatus: Väärteokorras karistatud, kuid karistusandmed arhiveeritud, kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Aleksandr Mironov

Süüdistatav

Tõkend

Hannes Kaseväli elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: 38601310296, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: OÜ T , karistatus: Väärteokorras karistatud kaheksal korral, kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Leelo Viil

Süüdistatav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Siim Niinemägi KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Siim Niinemägi KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Siim Niinemägi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust. Süüdi tunnistada Siim Niinemägi KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (aastat) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu 10.03.2011.a. otsusega mõistetut karistust 1 (ühte) aastat 6 (kuute) kuud vangistust suurendada mõistetud karistusega, s.o. 2 (kahe ) aasta 10 (kümne) kuulise vangistusega. Mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 10.03.2011. otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o. 03.06.2008.a.-05.06.2008.a., s.o 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Siim Niinemägi ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Siim Niinemägi Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda alates 10.03.2011.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Siim Niinemägi suhtes tühistada. Süüdi tunnistada Erko Venno KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Erko Venno KarS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 03.06.2008.a. – 05.06.2008.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Erko Venno ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Erko Venno Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Erko Venno suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada Davit Markosyan KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 ( kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 03.06.2008.a. – 05.06.2008.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Davit Markosyan ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Davit Markosyan Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Davit Markosyan suhtes tühistada. Süüdi tunnistada Heigo Pruuli KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Heigo Pruuli KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Heigo Pruuli KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 15.04.2009.a. otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. 2 (kahe) aastase vangistusega. Mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 15.04.2009.a. otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 3 (kolm) kuud vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 05.06.2008.a. – 06.06.2008.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Heigo Pruuli ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Heigo Pruuli Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Heigo Pruuli suhtes tühistada.

Süüdi tunnistada Vladimir Životnikov KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Životnikov KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Vladimir Životnikov ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Vladimir Životnikov Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Vladimir Životnikov suhtes tühistada. Süüdi tunnistada Handro Kõrgesaar KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Handro Kõrgesaar KarS § 209 lg 2 p 2, 3 - § 25 lg 2, 4-§ 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 04.06.2008.a. – 04.06.2008.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Handro Kõrgesaar ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Handro Kõrgesaar suhtes tühistada. Süüdi tunnistada Taavi Kuklase KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Taavi Kuklase KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Taavi Kuklase KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Taavi Kuklase ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p kohtu 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Taavi Kuklase Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Taavi Kuklase suhtes tühistada. Süüdi tunnistada Evgeni Gulyakov KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Evgeni Gulyakov KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Evgeni Gulyakov ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Evgeni Gulyakov Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Evgeni Gulyakov suhtes tühistada. Süüdi tunnistada Hannes Kaseväli KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Hannes Kaseväli KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Hannes Kaseväli ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - Hannes Kaseväli suhtes tühistada. Välja mõista Siim Niinemägi ́ lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Siim Niinemägi 1-11-10384, sundraha”. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Erko Venno ́ lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Erko Venno 1-11-10384, sundraha”. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Davit Markosyan ́ ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Davit Markosyan 1-11-10384, sundraha”. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Heigo Pruuli ́lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Heigo Pruuli 1-11-10384, sundraha”, „Heigo Pruuli 1-1110384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. älja mõista Vladimir Životnikov ́ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot 70 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Vladimir Životnikov 1-11-10384, sundraha”, „Vladimir Životnikov 1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Hando Kõrgesaar ́lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Hando Kõrgesaar 1-11-10384, sundraha”, „Hando Kõrgesaar 1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Taavi Kuklase ́lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 297 8kakssada üheksakümmend seitse) eurot 22 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Taavi Kuklase 1-11-10384, sundraha”, „Taavi Kuklase 1-1110384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Evgeni Gulyakov ́ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Evgeni Gulyakov 1-11-10384, sundraha”, „Evgeni Gulyakov 1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Hannes Kaseväli ́lt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Hannes Kaseväli 1-11-10384, sundraha”, „Hannes Kaseväli 1-11-10384, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt Vladimir Životnikov ́ ilt, Davit Markosyan ́ilt ja

Siim Niinemägi ́lt VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel Danske Bank AS Eesti filiaal (sõiduauto Toyota RAV4, reg märk XXX) kasuks kokku 332 800 (kolmsada kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada) krooni (21 269,80 eurot). Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt Heigo Pruuli ́ ilt ja Evgeny Guliakov ́ilt VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS DnB Nord Liising kasuks (sõiduauto BMW X5 reg. märk XXX) kokku 26 887 (kakskümmend kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 76 senti. Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt Siim Niinemägi ́lt, Erko Venno ́lt ja Taavi Kuklase ́lt VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS DnB Nord Liising kasuks (sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX) kokku 32 959 (kolmkümmend kaks tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot 7 senti. Välja mõista tsiviilhagi katteks solidaarselt Evgeny Guljakov ́ ilt ja Hannes Kaseväli ́lt VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel AS DnB Nord Liising kasuks (sõiduauto BMW X5 reg märk XXX) kokku 20 417 (kakskümmend tuhat nelisada seitseteist) eurot 73 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Seega Siim Niinemägi, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega, kui see oli toimepandud grupi poolt, vähemalt teistkordselt ja suures ulatuses, pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo. Seega Siim Niinemägi, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Siim Niinemägi, ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see on toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega Erko Venno, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega Erko Venno, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega, kui see oli toimepandud grupi poolt ja suures ulatuses, pani toime KarS § 202 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo.

Seega Davit Markosyan, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo. Seega Heigo Pruuli ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see oli toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Heigo Pruuli, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Heigo Pruuli, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomisele, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega Vladimri Živtonikov, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo. Seega Handro Kõrgesaar, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Handro Kõrgesaar ainelise kaasabi osutamisega, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise katsele, kui see oli toime pandud suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 - § 25 lg 2, 4 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo.

Seega Taavi Kuklase, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Taavi Kuklase, ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Taavi Kuklase varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo.

Seega Evgeny Gulyakov, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo. Seega Evgeny Gulyakov, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega Hannes Kaseväli, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Seega Hannes Kaseväli, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Siim Niinemägi ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Erko Venno ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Davit Markosyan ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Heigo Pruuli ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Vladimir Životnikov ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Handro Kõrgesaar ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Taavi Kuklase ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Evgeni Gulyakov ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Hannes Kaseväli ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise ees Kohus leiab, et süüdistatavate Siim Niinemägi, Erko Venno, Davit Markosyan, Heigo Pruuli, Vladimir Životnikov, Handro Kõrgesaar, Taavi Kuklase, Evgeni Gulyakov, ja Hannes Kaseväli poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab Siim Niinemägi süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Siim Niinemägi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Siim Niinemägi ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Siim Niinemägi ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulu s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse. Kannatanu Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi summas 332 800 krooni (21269,80 eurot) sõiduauto Toyota RAV4 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Siim Niinemägi ́lt, Vladimir Životnikov ́ilt ja Davit Markosyan ́ilt. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 32 959, 07 eurot sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Siim Niinemägi ́lt, Erko Venno ́lt ja Taavi Kuklase ́lt. Kohus tunnistab Erko Venno süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Erko Venno süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Erko Venno ́lt esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Erko Venno ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulu s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 32 959, 07 eurot sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX, mis on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Erko Venno ́lt, Siim Niinemägi ́lt ja Taavi Kuklase ́lt. Kohus tunnistab Davit Markosyan süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Davit Markosyan süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Davit Markosyan ́lt esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Davit Markosyan ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulu s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse. Kannatanu Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi summas 332 800 krooni (21269,80 eurot) sõiduauto Toyota RAV4 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Davit Markosyan ́ilt, Siim Niinemägi ́lt ja Vladimir Životnikov ́ilt. Kohus tunnistab Heigo Pruuli süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Heigo Pruuli süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Heigo Pruuli ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Heigo Pruuli ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 115,04 eurot riigituludesse. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 26 887,76

eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt ja Heigo Pruuli ́lt Evgeni Gulyakov ́ilt . Kohus tunnistab Vladimir Životnikov süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Vladimir Životnikov süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vladimir Životnikov ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Vladimir Životnikov ́ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 378,70 eurot riigituludesse. Kannatanu Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi summas 332 800 krooni (21269,80 eurot) sõiduauto Toyota RAV4 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Vladimir Životnikov ́ilt, Siim Niinemägi ́lt ja Davit Markosyan ́ilt. Kohus tunnistab Handro Kõrgesaar süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Handro Kõrgesaar süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Handro Kõrgesaar ́el esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Handro Kõrgesaar ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär,

s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 57,52 eurot riigituludesse. Kohus tunnistab Taavi Kuklase süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Taavi Kuklase süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Taavi Kuklase ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Taavi Kuklase ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 297,22 eurot riigituludesse. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 32 959, 07 eurot sõiduauto Porche Cayenne reg. märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Taavi Kuklase ́lt, Erko Venno ́lt ja Siim Niinemägi ́lt. Kohus tunnistab Evgeni Gulyakov süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Evgeni Gulyakov süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Evgeni Gulyakov ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Evgeni Gulyakov ́ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku

57,52 eurot riigituludesse. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 20 417,73 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Evgeni Gulyakov ́ilt ja Hannes Kaseväli ́lt. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 26 887,76 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Evgeni Gulyakov ja Heigo Pruuli ́lt. Kohus tunnistab Hannes Kaseväli süüdi temale esitatud süüdistustustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Hannes Kaseväli süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Hannes Kaseväli ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Hannes Kaseväli ́lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 38,35 eurot riigituludesse. Kannatanu AS DnB Nord Liising on esitanud tsiviilhagi summas 20 417,73 eurot sõiduauto BMW X5 reg märk XXX, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 137 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Hannes Kaseväli ́lt ja Evgeni Gulyakov ́ilt. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.