Kohtulahend

121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks koos Pärnu Maakohtu eelmise otsusega mõistetud karistusega mõisteti 3 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus: 15.04.2010.a., lõpp 16.04.2013a. Tartu Vangla on esitanud kohtule H.O kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus on tal alates 16.04.2012.a., elektroonilise järelevalve alla 16.10.2011.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.O karistatud kriminaalkorras kuuel korral, kannab neljandat vangistust. H.O on kaks kehtivat vangla distsiplinaarkaristust, teda on karistatud noomitusega. Vabanemisel soovib elama asuda õe juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxxx. Kindel töökoht puudub. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammid Vihajuhtimine, Eluviisitreening ja osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis. Lõpetanud koolis viis klassi, 2011a jätkab õpinguid VI klassis. Vabaduses on töötanud mitteametlikult, teinud erinevaid töid. Vangistuse ajal on teda materiaalselt toetanud õde. Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid 5052,28€. On avaldanud soovi vabanemisel kõik nõuded kinni maksta. Vabaduses tarvitas enda sõnul alkoholi 2-3 korda kuus. Tunnistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja seost minevikus esinenud probleemide vahel. Mõistab, et kuritegelikust käitumisest pole kasu. H.O on diagnoositud krooniline haigus ja ta saab ravi. Kinnipeetava vabanemisel võib oht seisneda füüsilises vägivallas, ohtu suurendab varasem karistatus ja alkoholi tarvitamine. Tartu vangla toetab H.O vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja on esitanud 31.08.2011a. arvamuse H.O ennetähtaegse vangistusest vabastamise kohta elektroonilise valve alla, leides, et vabastamine on otstarbekas. Vabanemisel soovib elama asuda elama õe ja tema pere juurde Raplas. Suhted nendega on head. Korter on 5- toaline ja sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korteris elavate täiskasvanute nõusolek on olemas. H.O ei ole oma elu jooksul püsivat töökohta pidanud. H.O on püsivalt töövõimetu al.13.10.2010- 31.10.2012a. Töövõimekadu 70% üldhaigestumise tõttu. Kindel töökoht vabaduses puudub, kuid olemas võimalus end töötuna arvele võtta. On 6 korda kriminaalkorras karistatud, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Riskid vabaduses uue kuriteo toimepanemiseks on alkoholi kuritarvitamine, millega kaasneb vägivaldne ja agressiivne käitumine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, töökoha puudumine ja tegevusetus. H.O teadvustab vanglas oleku ajal positiivseid muutusi alkoholist loobumise korral. On vangistuses aktiivselt tegelenud isiklike toimetulekuoskuste arendamisega, koostööd vangla psühholoogidega. Kohus arutas H.O vabastamise küsimust kohtuistungil 14.11.2011.a. H.O soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Elama asuks õe juurde, õe peres alkoholi ei tarvitata. Õde hakkab jälgima ja hoolitsema, et vabaneja uuesti alkoholi küüsi ei langeks. Tahab vabaduses osaleda sotsiaalprogrammides, mille olemasolust varem ei teadnud. Käib vangistuses koolis ja vabaduses loodab kuu ajaga tööle saada. Vabanemise puhuks on plaan: tööle minna, sotsiaalprogrammides osaleda, oma lapsi toetada. Sissetulekut hakkab saama ka töövõimetusest. Prokurör H.O ennetähtaegset vabanemist ei toeta, kuna puuduvad vabastamise sisulised alused. Mitteõiguskuulekas käitumine vangistuse ajal- distsiplinaarkaristused ja vangistuse ajal sooritatud vägivallaga kuritegu. Ennetähtaegne vabastamine on õigustatud üksnes juhul, kui isik on vangistuse kestel käitunud eeskujulikult ja kellelt on oodatav selline

2 (4)

käitumine ka vabaduses. Kuriteo sooritamine vangistuses on raskeim rikkumine ja ei saa teha järeldust, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kohtu seisukohad H.O on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese ja teise astme kuriteos, mille eest mõistetud liitkaristust praegu kannab. KarS § 76 lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on H.O ära kandnud vähemalt poole temale mõistetud 3 aasta 2päevasest vangistusest, seega oleks võimalik tema vabanemine elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et H.O vabastamine ennetähtaegselt praegu ei ole põhjendatud. H.O on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja praegu kannab ta karistust kaheksanda kohtuotsuse alusel. Seejuures on ta 30.03.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 118 p.1 järgi 4 aasta vangistusega, millest 6 kuud tuli kohe ära kanda ja 3 aastat 6 kuud vangistust mõisteti 3-aastase katseajaga. 6-kuulise vangistuse ärakandmiselt vabanes H.O 12.06.2006.a. Seejärel, temale määratud katseajal 2006.a. oktoobris ja 2006.a. novembris pani H.O toime KarS § 121 ja § 118 p.1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest karistati teda Pärnu Maakohtu 25.05.2001.a. otsusega (lühimenetluses) vangistusega 6 aastat 2 kuud. Selle vangistuse kandmise ajal 30.01.2009 pani H.O toime uue samaliigilise kuriteo KarS § 121 järgi, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 15.04.2010.a. otsusega 3-kuulise vangistusega, liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 3 aastat 2 päeva vangistust, mida H.O praegu kannab. Selline kronoloogia näitab, et H.O on kolm korda järjest pannud toime täpselt samaliigilised kuriteod- vägivallaga isiku vastu ja ajal, mil ta kandis eelmise samaliigilise kuriteo eest mõistetud karistust. Sellise isiku kohta ei saa kuidagi järeldada, et ta on mõistetud karistustest teinud õiged järeldused ja asunud õiguskuulekale käitumisele. Õiguskuulekat käitumist ei ole olnud ka vangistuses, kuna siin on toime pandud kuritegu ja korduvaid distsiplinaarüleastumisi. Seejuures on distsiplinaarmenetlustes H.O alati kinnitanud, et teda usutaks, tema ometi ei valeta ega lubamatut ei tee. Selline olukord osutab kohtule, et H.O on veenvalt esineja, kuid tema käitumine tegelikke muutusi ei kinnita. Kohus nõustub, et H.O puhul on tegemist isikuga, kellele tuleks võimaldada kriminaalhoolduse tugi ja järelevalve vabanemisel, kuid seda ei pea tegema praegu- kohe kui tekib võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Elektroonilist järelevalvet on võimalik rakendada ka hilisemal ennetähtaegsel vabanemisel. H.O poolt toime pandud kuritegude asjaolud, tema varasem elukäik ja isikuomadused, aga esmajoones käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda H.O vabastamist karistuse kandmiselt praegu elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik Ülle Raag

3 (4)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.