Kohtulahend

Määruse põhjenduste järgi ei ole J. Šutovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Kuigi J. Šutov on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, on prokurör oma arvamuses välja toonud J. Šutovi ohtlikkuse riskifaktorid: narkootikumide tarvitamine, probleemne elukoht, kus hoiti narkootikume koos abikaasa J.Š. , kes on samuti karistatud sama kuriteo eest. Käesoleval ajal on J.Š. katseajal ja elab samas. J. Šutovit on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh. raske narkokuriteo eest ja ta on olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegelikku eluviisi. Maakohus leidis, et arvestades ülaltoodut ei piisa ennetähtaegseks vabastamiseks J. Šutovi lubadustest, perekondlikust olukorrast seoses ema ja abikaasaga ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Šutov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta vanglas karistust kandes aru saanud eluliste väärtuste süsteemist. Ta osaleb XXXX ning on korduvalt koos Tartu vangla XXXX arutanud J. Šutovi kriminaalse käitumise motivatsioone. J. Šutov leiab, et tema käitumine vanglas on eeskujulik, ainukeseks karistuseks on noomitus, mis on määratud ebakompetentse ametniku poolt. J. Šutovi abikaasa ootab last, kuid maakohus sellega ei arvestanud ning seega rikkus Põhiseaduse § 27, mille järgi on perekond ühiskonna alusena riigi kaitse all. J. Šutov leiab, et vangla hinnang tema poolt uute kuritegude sooritamise kohta on vale. Kohus tõlgendas otsuses valesti, et ta on rikkunud kriminaalhooldust. Vabanemisel pakutakse talle tööd, mis on otsene tõend sellest, et vanglas lakkas ta olemast kriminaalne. Kohus vaatas asja formaalselt, seda, et ta on muutunud, tõendavad läbitud sotsiaalprogrammid. J. Šutov ei hoidu kõrvale määratud trahvide maksmisest isegi vanglas. Töö kõrvalt hakkab ta töötama ka XXXX ja aitama kurjategijatel vabaneda narkootilisest sõltuvusest, et kohaneda seaduskuuleka eluga ühiskonnas. Edaspidi soovib J. Šutov elada õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. J. Šutov on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Teda on süüdi mõistetud mitmete eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kuid nii 2006. a kui 2008. a mõisteti ta süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. See näitab, et tema puhul on ühiskonnas kehtivate reeglite rikkumine tavapärane. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus võttis J. Šutovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse ka tema tingimisi -2-