Kohtulahend

karistus 2000 krooni asendatud vangistusega 13 päeva., liidetud sama kohtuotsusega mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõistetud 4 aastat 13 päeva vangistust. Kohtu määrusega 16.09.2011 on sellesse määrusesse tehtud täpsustus ja Aleksandr Sinetskile mõistetud liitkaristuseks on 4 aastat 12 päeva vangistust. Karistusaja algus 15.01.2008, karistusaeg lõpeb 26.01.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 13.10.2011. Varasemalt on Aleksandr Sinetski jäetud tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Vangla poolt esitatud Aleksandr Sinetski iseloomustuses on kirjas, et teda on karistatud 13 korral, kannab kaheksandat vangistust. Kuriteod on seotud narkootikumidega, dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on isiku narkosõltuvus. Väärteokorras 43 karistust. Tartu Vanglas on määratud kolm distsiplinaarkaristust, neist kaks on kehtivad. On osalenud sotsiaalprogrammides Convictus, 12 sammu ja programmis joovastisõltlastele ning läbinud aktiivse rehabilitatsiooni faasi. Psühholoogi hinnangul oli grupitöös aktiivne, motivatsioon kuritegeliku käitumise muutmiseks on olemas, kuid kõikuv, mis võib olla tingitud ebakindlusest tuleviku suhtes ja pikaajalisest narkosõltuvusest. Töötas 2009a majandusabitöölisena. Vabanemisel asub elama ema juurde, kus elas ka enne vangistust. Töökoht vabanemisel puudub. Eesti keele oskus on vähene. Põhiharidus olemas, õppinud ka koka ja keevitaja eriala, kutsetunnistused puuduvad. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Rahalisi nõudeid on tema vastu summas 3067,44 €. Lähedastest isikutest on tal ainult ema, teisi lähisugulasi ei ole. On seni suhelnud ka narkootikume tarbivate ja kriminaalse eluviisiga isikutega. Kuritegude korduvus viitab sellele, et ei toeta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, ei austa inimeste õigusi ja vara ning ei ole teinud seni jõupingutusi oma elustiili ja suhtumise muutmiseks. Õigusrikkumiste põhjuseks peab pikaajalist uimastisõltuvust. Praegu väljendab motivatsiooni elada seadusekuulekalt. Varasemalt on rikkunud käitumiskontrollinõudeid. Lähtudes riskivalemi tulemist, ei toeta Tartu Vangla tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi. Vabanemine seoses karistuse ärakandmisega on 12.01.2012a. Samas leiab vangla, et ennetähtaegne vabanemine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse vabanejat pikemalt jälgida ja aidata tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht, kindel töökoht puudub. Aleksandr Sinetski suhted emaga on head. Ema sõnul kuulusid vabaduses Aleksandr Sinetski suhtlusringkonda narkootikume tarbivad ja kriminaalsete kalduvustega isikuid. Tema ema on poja sõltuvusprobleemidest teadlik aj ei usu, et sellest oleks võimalik pääseda. Narkootikume hakkas Aleksandr Sinetski tarvitama tehnikumi õppima minnes. Kodus ei käitunud agressiivselt, pigem oli pehme loomuga ja teiste poolt mõjutatav. Enne vangistust Aleksandr Sinetski ei töötanud, sissetuleku hankis kuritegelikult teel ja ema ülalpidamisel. Majanduslikku toimetulekut mõjutas ka narkootikumide tarvitamine. Erialane väljaõpe puudub, samuti on töökogemus vähene, mis raskendab töökoha leidmist ja sellest tulenevalt võimet end ise üleval pidada. Riigikeeles ei suuda end väljendada. Tema vastu esitatud nõuete likvideerimisse ei suhtu tõsiselt. Uue kuriteo riski suurendab asjaolu, et isik on väga pikalt tarvitanud opiaate ja korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ta on olnud varem kriminaalhooldusel, pani katseajal toime uue kuriteo. Narkootikume on tarvitanud ka eelmise karistuse kandmise ajal vanglas. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleks kuriteo riskide maandamiseks määrata lisakohustused. Kohus arutas Aleksandr Sinetski vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 14.11.2011.a.