Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2011. a, Tallinn
Kohtuasja number
1-11-3910
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kohtuistungi aeg ja koht
01.11.2011.a., Tallinn
Kriminaalasi
N.B süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30.05.2011.a. otsus
Apellandid
süüdistatav ja tema kaitsja
Prokurör
Natalia Duškina N.B,
Süüdistatav
Kaitsja
ik xxx, emakeel: eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxx xx-xx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 4 korral, viimati Harju Maakohtu 15.05.2010. a otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga, ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5-kuuks. Vahi all alates 25.11.2010 advokaat Merike Allikmäe
Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2011. a otsus osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega mõista N.B-le karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Vähendada mõistetud karistust KarS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mille järel jääb karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Suurendada mõistetud karistust KarS § 65 lg-le 2 ja § 69 lg-le 7 tuginedes Harju Maakohtu 15.05.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 145 päeva ehk 4 kuu ja 25 päeva võrra. Liitkaristuseks mõista 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust.
1 (6)
Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 57,53 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2 (6)
vägivalla kasutamist nägid pealt ka kannatanu alla 14-aastased lapsed, kes said nähtust psüühilisi kahjustusi. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuritegu kahjustas ka lapsi. Käesolevas asjas on tõendatud N.B süstemaatiline vägivaldne käitumine, kusjuures tal on väljakujunenud harjumus kasutada nuga konfliktide lahendamisel või enda väljaelamisel. Seejuures oli N.B võtnud baari minnes noa kaasa. Sellel päeval ta vigastas kahte inimest: alguses ründas abikaasat, ähvardas lapsi pussitada, seejärel ründas baaris noaga baaridaami. Tegemist on N.B süstemaatilise kuritegeliku käitumisega, mille tagajärjeks on tervisekahjustuse põhjustamine mitmele inimesele. Käesolevas asjas ei saabunud selliseid raskeid tagajärgi, millised oleks võinud saabuda noa kasutamisel. Kohus ei tuvastanud N.B käitumises ühtegi kergendavat asjaolu, mistõttu mõistis karistuse sanktsiooni ülemmäära suuruses. 15.05.2010.a Harju Maakohtu otsusega oli N.B-le karistuseks mõistetud üldkasulik töö 474 tundi tähtajaga 16 kuud, mõistetud üldkasulikust tööst on tegemata 290 tundi. Uue kuriteo pani N.B toime üldkasuliku töö tegemise ajal, seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.
3 (6)
nimetatud tõend ei ole kohtukõlbulik. Samuti on menetleja esmalt, s.o. kell 16.00 (lk 129) esitanud tunnistaja J V äratundmiseks esitamisel N.B, kelle ta fotol nr 3 ära tunneb. Alles pärast seda kell 16.20 (lk 124) on toimunud tunnistaja ülekuulamine. Antud episoodis on kohtukõlbmatud tõendid ka lk 104-112 ja lk 119-122, kuna ei sündmuskoha ega asitõendite vaatlusprotokollist ei nähtu, et sellele lisanduksid fototabelid. Fototabelitel omakorda puuduvad viited antud kriminaalasjale, s.t. et ei nähtu, millise kriminaalasjaga antud fototabelid seonduvad. Seega tuleb ka need kahtlused tõlgendada kohtualuse kasuks. Kuna kohtualune ise ei mäleta sündmusest midagi ning muude tõendite kogumisel on rikutud menetlusnõudeid, siis kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada tema kasuks.
4 (6)
millise toimingu raames on tehtud lehtedel 119-122 asuvad fotod. Asjaolu, et kõrvale tuleb jätta nimetatud fototabel, ei tähenda aga, et tugineda ei saaks asitõendi vaatluse protokollile, milles on fikseeritud kannatanul seljas olnud fliiskampsunis olnud augud (vasaku varruka küünarnuki piirkonnas 3 auku ja kampsuni vasakul poolel, tagapool üks auk). S.o augud kampsunis klapivad kannatanu ütlustega selle kohta, kuhu teda löödi ning kiirabikaardi koopia ja isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga. Et kannatanu tundis äratundmiseks esitamisel N.B ära teda rünnanud isiku ja kirjeldas ka detailselt, milliste tunnuste alusel ta just N.B teda rünnanud isikuks peab, on N.B süü ka nimetatud episoodis tõendatud hoolimata asjaolust, et tõendite kogumist tuli välja jätta tunnistajale äratundmiseks esitamise protokoll (tl 129-133) ja fototabel lehtedel 119-122. 5.2 Kaitsja leidis veel, et maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, miks pidas maakohus vajalikuks kohaldada nii karmi karistust ning just reaalset vangistust. Kaitsja leidis, et kuigi N.B on varem karistatud, ei ole põhjendatud niivõrd karm karistus. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on otsuses üsnagi põhjalikult selgitanud, miks ta kohaldab just sellist karistust. Seejuures ei ole maakohus rõhutanud niivõrd N.Bvarasemat karistust, vaid konkreetsete tegude tehiolusid ja sellest tulenevat suurt süüd: N.B pani ühe päeva jooksul toime kaks kuriteoepisoodi, mõlemal korral kasutas ta nuga naisterahva suhtes, ta kasutas alla 14-aastaste laste nähes vägivalda nende ema suhtes. Lisaks leidis kohus, et esineb üks raskendav asjaolu – kuriteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kaitsja viide olematule tsiviilkahjule ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjakohane. Varaline kahju ei ole KarS § 121 koosseisuline asjaolu, mistõttu selle väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse käigus puudus vajadus. Kannatanutel omakorda on KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt õigus, mitte kohustus esitada tsiviilhagi ja varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi esitamine või esitamat jätmine ei ole asjaolu, mis peaks või võiks mõjutada mõistetavat karistust. Kuna mõistetud liitkaristus ületas 2 aastat vangistust, oli KarS § 69 lg 1 kohaselt välistatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ka oli KarS § 69 lg-st 7 tulenevalt välistatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.02.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-10). 5.3 Ka N.Btaotles mõistetud karistuse kergendamist, märkides, et kohus on jätnud arvestamata esinenud kergendavad asjaolud, milleks oli süü ülestunnistamisele ilmumine ja selle puhtsüdamlik kahetsemine. Kuna KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on kergendavaks asjaoluks mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid puhtsüdamlik kahetsus, peab kohus hindama seda, kas avaldatud kahetsus on siiras Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et N.B ei kahetse tegu puhtsüdamlikult. Asjaoluks, miks kohus leiab, et kahetsus ei ole puhtsüdamlik, võib olla ka ringkonnakohtu arvates see, kui kohus leiab, et süüdistatava poolt öeldu peamine eesmärk on kergema karistuse saamine Maakohtu istungil on süüdistatav kahel korral öelnud, et kahetseb puhtsüdamlikult ja kohe seejärel et palub leebemat karistust. Protokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks tegu kahetsedes palunud endale maksimaalset karistust nagu ta apellatsioonis väidab. Lisada tuleb, et ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahetsus siiras, kuivõrd ringkonnakohtu istungil esitas süüdistatav uue varasematest veelgi enam konfliktis süüd teisele poolele paneva versiooni toimunust. Küll tuleb tõdeda, et maakohus on jätnud tähelepanuta samuti KarS § 57 lg 1 punktis 3 kergendava asjaoluna nimetatud süü ülestunnistamisele ilmumise. Nimelt kinnitab N.Bkinnipidamise protokoll, tema väidet, et ta läks ise vabatahtlikult politseijaoskonda. Protokolli (tl 53-57) kohaselt peeti N.B 25.11.2010 kel l 23:50 kinni aadressil Vikerlase 14, Tallinn. Sel aadressil asub Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond. Seega on alust uskuda süüdistatava väidet, et ta ise läks politseijaoskonda. Ka andis ta 26.11.2010. a toimunud ülekuulamisel ütlusi, milles tunnistas oma süüd. Kergendava asjaolu arvestamine ei tähenda aga, et karistuse raamid sätestab KarS § 60. KarS § 60
5 (6)
kohaldatakse juhul, kui karistusseadustiku konkreetne säte sõnaselgelt näeb ette, et kohus võib võ peab karistuse mõistmisel lähtuma KarS §-st 60. Sellisteks juhtudeks on nt KarS § 22 lg 5, § 24 lg 2, § 25 lg 5 ja § 26 lg 2. KarS § 57 aga §- le 60 ei viita. Arvestades siiski, et käesolevas asjas esineb kergendav asjaolu, leiab ringkonnakohus, et mõistetav karistus ei või olla sanktsiooni ülemmääras Samas tuleb arvestada, et N.Btunnistas oma süüd vaid ühes episoodis; episoodis, milles ta oma süüd tunnistas, oli samas tegemist osalt sundkäiguga, kuna oli selge, et kannatanu viitab talle kui teo toimepanijale. Ka tuleb arvestada, et esines ka raskendav asjaolu. Sellest tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks karistuse vähendamist väheses määras, s.o kahe kuu võrra, mõistes karistuseks 2 aasta 10 kuud vangistust. Nimetatud karistust tuleb KarS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mille järel jääb karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Nimetatud karistust tuleb suurendada KarS § 65 lg-le 2 ja § 69 lg-le 7 tuginedes Harju Maakohtu 15.05.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 145 päeva ehk 4 kuu ja 25 päeva võrra. Liitkaristuseks on seega 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust.
Sten Lind
Julia Katškovskaja
Urmas Reinola
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.