Kriminaalasi nr.1-09-7107Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-09-7107
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
Natalja Firsova
Asja läbivaatamise kuupäev
07.11.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid U.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.E, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta U.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.11.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.05.2010 ja lõpp 14.05.2012. Kinnipidamisasutuses U.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristusi. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ning elektriku eriala. Ametlikult töötanud ei ole. Vangistuste vahelisel ajal tegi juhutöid. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Viru Vanglas resotsialiseeriva tegevusega hõivatud ei ole sest viibib vastuvõturežiimil. Enne vangistust oli isikul probleeme narkootikumide tarvitamisega.
Viru Vangla toetab U.E tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt U.E on varem olnud kriminaalhooldusel peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Peamised probleemid olid tal seoses narkootikumide tarvitamisega. U.E on lai kriminaalse taustaga suhtuskond. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. U.E taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et U.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. U.E on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist.U.E on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Varasemalt on U.E karistatud varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldus ebaõnnestus. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda U.E suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et U.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole U.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise
korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
toetuda.
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu U.E vabastamisega temale Viru Maakohtu 02.11.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 22.11.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.