Kriminaalasi nr 1-11-12045
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. november 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-12045 (11250101969)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
S.U süüdistusasi kuriteos KarS § 157 kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
järgi avalikul
Süüdistatav S.U, ik.xxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
järgi ja mõista karistuseks
tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-12045 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimiS.U /:
- sundraha 200 (kakssada) eurot.
Kriminaalasi nr 1-11-12045 peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus S.U’ at süüdistatakse selles, et tema avaldas 02.09.2011 ilma X Y nõusolekuta viimase isikut tuvastavaid isikuandmeid, s o foto X Yst koos eesnimega, internetiportaalis www.saartehaal.ee erakuulutuste teemaleheküljel „Kinnisvara“, eesmärgiga luua nii teise isikuna esinemise teel X Y isikust teadvalt ebaõige ettekujutuse. S.U lisas X Y fotole pealkirja: „olen nõus kolima sinu juurte”, fotole teksti: „armastusega sinu” ja kuulutuse sisuks kirjutas: „tere olen 20 aastane ilus tüdruk ja olen nõus kolima sinu juurte ja sinuga tegema kõiksugu asju:D“, sellisel moel oma tegevusega moraalselt kahjustades ja alavääristades X Y isikut, tekitades kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, pani
S.U toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus S.U` ale nõutud karistus: KarS § 157 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli (4) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 kuule vangistusele ehk 4x30=120 vangistuspäevale vastab (120x2) 240 tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks (1) aasta kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav S.U andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus ja peab seda endale jõukohaseks.
Kriminaalasi nr 1-11-12045 Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotleb väljamõistmisele kuuluva menetluskulu vähendamist. Prokuröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puuduvad. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kannatanu on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab S.U süüdi KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – S.U suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus tuginedes KrMS §-le 180 lg3 peab põhjendatuks vabastada S.U osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja 200 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata väljamõistetud sundraha tasumise osade kaupa. S.U on kodune. Pere sissetulek koosneb lapsetoetusest. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja on esitanud taotluse tasu arvestamiseks summas 115.06 eurot koos käibemaksuga. Kohus on pidanud kaitsjatasu taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus juba S.U-lt sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel põhjendanud, miks on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Nendel samadel kaalutlustel ja tuginedes KrMS §-le 180 lg3 peab kohus põhjendatuks vabastada S.U arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.