Kohtulahend

-2-

Süüdistatava ja K.N. vahelist tüli H.A. korteris ja hiljem Põlvas Kesk 40 maja ees kinnitavad veel S.A. u kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kannatanu K.A. , tunnistajate T.H. ja H.A. kohtus antud ütlused ning teade. Ka on süüdistatav tunnistanud, et ta oli tarvitanud eelnevalt alkoholi ja tal tekkis K.N. ga sõnaline konflikt juba H.A. korteris, sest K.N. keeldus temaga Tartusse sõitmast. Seega on igati loogiline, et süüdistatav vihastus taolise keeldumise peale, kaotas trepikojas enesevalitsemise ning haaras kannatanu juustest ja lõi viimase pea vastu elektrikilpi. Samuti on eluliselt usutav, et süüdistatava poolt K.N. juustest haaramine ja sellisel viisil peaga vastu elektrikilpi löömine põhjustasid viimasele füüsilist valu. Järelikult ei saa lugeda süüdistatava vastupidiseid ütlusi, et tema K.N. juustest kinni ei võtnud ega löönud viimase pead vastu elektrikilpi, usaldusväärseteks. Süüdistatav, haarates käega kannatanu K.N. juustest kinni ja seejärel lüües viimase pead vastu elektrikilpi, soovis sellega põhjustada kannatanule füüsilist valu. Seega pani süüdistatav K.N. suhtes KarS § 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult. N.K-le esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi 15.07.2009 öösel Põlvas Kesk 40 maja ees S.A. u kehalises väärkohtlemises leidis maakohus, et asjaolu on tõendatud kannatanu S.A. u kohtueelsel uurimisel antud ütluste ning kannatanu K.N. kohtus antud ütlustega. S.A. u poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendavad, et N.K lõi talle Põlvas, Kesk 40 maja ees rusikaga parema põse pihta ning see põhjustas talle valu, ka oli põsk järgmisel päeval paistes ja hambal tuli kild ära. K.N. ütlused kinnitavad, et N.K lõi rusikaga ühel korral S.A. ule näo piirkonda maja ees, kui viimane tuli tema kaitseks süüdistatavale ette. Maakohus leidis, et kannatanute K.N. ja S.A. u poolt antud ütlustes ei ole põhjust kahelda, sest need on lubatavad ja omavahel riimuvad. Lisaks tuleb maakohtu arvates lugeda usaldusväärseks S.A. u ütlusi selles, et süüdistatava käelöök põhjustas talle füüsilist valu. Kuna N.K-le on esitatud süüdistus vaid kannatanule füüsilise valu põhjustamises ning puuduvad ka kindlad tõendid S.A. u põse paistetuse ja hambast killu eraldumise tegeliku põhjuse kohta, siis ei pidanud maakohus võimalikuks neid asjaolusid täpsemalt käsitada. Nimetatu ei viita aga maakohtu hinnangul S.A. u ütluste mitteusaldusväärsusele, sest käesoleval juhul on oluline süüdistatava poolt kannatanule rusikaga näkku löömise ning sellest tekkinud valuaistingu tuvastamine. Maakohus leidis, et N.K väidet, et tema S.A. ku ei löönud, ei saa pidada usutavaks vaatamata sellele, et taolist tegu peale S.A. u ja K.N. keegi ei näinud ega tajunud. Maakohtu hinnangul on see teo hetkelist kestvust ja toimumise aega arvestades ka loomulik. Samuti märkis maakohus, et maja ees viibisid algselt vaid süüdistatav, kannatanud S.A. ja K.N. ning eemal autos veel tunnistaja T.M. . Seega on loogiline, et hiljem kohale saabunud isikud – K.A. , R.R. , S.A. u õemees ja viimase tuttavad ning politseiametnikud T.H. ja R.P. – toimunud sündmust ei näinud. Ka ei näinud süüdistatava ja S.A. u vahel toimunut tunnistaja T.M. , kes viibis autos, sest maja esine oli piisava valgustuseta. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava eelmärgitud väide on täielikult ümber lükatud kannatanute K.N. ja S.A. u ütlustega, mistõttu ei saa seda lugeda usaldusväärseks. N.K-le esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi 15.07.2009 öösel Põlvas Ehitajate 6 maja nurga juures K.A. kehalises väärkohtlemises leidis maakohus, et süüdistus on tõendatud eelkõige kannatanute K.A. ja K.N. ning tunnistaja R. R. kohtus antud ütlustega. K.A. , K.N. ja R. R. ütlused kinnitavad, et nad tulid 15.07.2009 öösel Põlvas Kesk 40 maja juurest Ehitajate 6 maja juurde. Mõne aja pärast sõitis sinna ka N.K, kes tahtis K.N. ga rääkida. Kui K.A. seisis K.N. ette, haaras N.K K.A. paremast õlevarrest kinni, et kõrvale tõmmata. -3-

Maakohus asus seisukohale, et K.A. , K.N. ja R.R. ütluste õiguses ei ole alust kahelda, sest need on omavahel riimuvad ja vastavuses ka tunnistajate T.H. , R.P. i ja Irina Tartuse kohtus antud ütlustega. Tunnistajad T.H. ja R.P. on kinnitanud, et mõni aeg peale Kesk 40 maja juurde tehtud kontrolli sõitsid nad väljakutse peale Ehitajate 6 maja juurde, kus oli N.K, K.N. ning veel üks mees ja naine. Viimased soovisid, et N.K ei tüütaks neid enam. Samuti ei ole maakohtul alust kahelda K.A. ütlustes, et õlavarrest haaramisel tundis ta valu ning järgmisel päeval oli tal käel verevalum. Verevalumit K.A. õlavarrel on näinud ka tunnistaja I. Tartes. K.A. käest haaramist on tunnistanud ka süüdistatav ise. Maakohus asus seisukohale, et saab pidada eluliselt usutavaks, et süüdistatav, haarates kõrvaletõmbamise või lükkamise eesmärgil jõuga K.A. õlavarrest, et viimane ei segaks tal K.N. ga rääkimast, põhjustas käest haaramisega K.A. vähemalt füüsilist valu. Taolise tegevusega kannatanule valu põhjustamist pidi süüdistatav vähemalt ette nägema ja möönma. Seega on süüdistatava väide, et tema arvates ei põhjustanud käest kinnihaaramine K.A. le valu, paljasõnaline ja ebausaldusväärne. Järelikult põhjustas N.K K.A. le käest kinnihaaramisega füüsilist valu vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava väidet, et K.A. käest kinnihaaramisega soovis ta vaid lõpetada kannatanu tõuklemise. Taolist väidet ei ole kinnitanud keegi, sealhulgas tema kaine autojuht T.M. . K.N. , K.A. ja R.R. ütlustele tuginedes leidis maakohus, et agressiivselt käitus ainult süüdistatav ning viimase eest pidi K.A. kaitsma K.N. i. Seega oli süüdistatava käitumine K.A. suhtes õigusvastane. N.K-le KarS § 280 lg 1 järgi esitatud süüdistuses leidis maakohus, et uuritud tõenditest järeldub, et N.K juhiluba XXXX oli hoiul Riihimäe politseijaoskonnas alates 25.11.2006 seoses viimase poolt kaubiku LGU-259 joobeseisundis juhtimisega samal kuupäeval kella 17.40 ajal Soome Vabariigis, kasutatud kaubik paigutati Riihimäe politseijaoskonna kõrval olevasse parklasse ning N.K 19.01.2007 Autoregistrikeskuse Põlva osakonnale esitatud avalduse alusel väljastati juhiloa duplikaat XXXX seoses juhiloa kadumisega. N.K väidet, et tema arvates kaotas ta juhiload ära Soomes ega teadnud 19.01.2007, kus need tegelikult asuvad, ei saa maakohtu arvates lugeda usaldusväärseks, kuna need on ümber lükatud Soome politsei vastuse ja raportiga. Lisaks kinnitab maakohtu hinnangul fakt, et N.K ei taotlenud järgmisel päeval politseilt kaubiku tagastamist enda valdusse, vaid kutsus hoopis endale sõbra järgi, tema arusaamist ja teadlikkust juhilubade kinnipidamisest politsei poolt 25.11.2006. Tunnistaja T.M. on kinnitanud, et ta ei tea, millal ja kus politsei N.K joobeseisundis juhtimiselt tabas. Seega saavad tunnistaja T. M. ütlused süüdistatava väidetava rahakoti ja dokumentide kadumise kohta pärineda ainult viimaselt endalt ega tõenda süüdistatava poolt juhiloa XXXX kaotamist. Järelikult esitas N.K 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole teadvalt vale kirjaliku avalduse juhiloa XXXX kadumise kohta. Kuna N.K esitas 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole teadvalt valeandmed juhiloa XXXX kadumise kohta ning tema eesmärgiks oli saada ametlik dokument, mis tõendaks tema jätkuvat juhtimisõigust, asus maakohus seisukohale, et süüdistatav pani sellega toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava valeandmete esitamise kavatsetult ning luges tõendatuks, et N.K esitas 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole juhiloa dublikaadi saamiseks valeandmeid. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. -4-

Maakohus, arvestades asjaolu, et N.K on pannud valeandmete esitamise ja kehalised väärkohtlemised toime esmakordselt ning kuriteoga põhjustati kannatanutele vaid lühiajalist füüsilist valu, leidis, et edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides on süüdistatavat võimalik karistada kergemaliigilise karistusega (rahalise karistusega) sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas ulatuses. Süüdistatava keskmise päevasissetuleku suuruseks 12 eurot (187 krooni). KarS § 121 järgi mõistis maakohus karistuseks 80 päevamäära, s.o 960 eurot ja KarS § 280 lg 1 järgi 60 päevamäära, s.o 720 eurot. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistis süüdistatavale liitkaristuseks kuritegude kogumi eest rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 960 eurot. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu N.K kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista N.K talle esitatud süüdistustes õigeks. Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja andnud tõenditele väära hinnangu. K.N. i suhtes toimepandud väidetavas kehalises väärkohtlemises märgib kaitsja järgmist. Kaitsja leiab, et põhjendamatu on kannatanu S. A. maakohtu istungile ilmumata jäämine ning tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel põhjusel, et S.A. ul on sündinud laps. Kohtusse kutsutud isikul lapse sünd ja tema hooldamise vajadus ei ole aluseks kohtuistungile mitteilmumiseks ning kohtule aluseks avaldada selle isiku ütlusi KrMS § 291 p 5 (kõrvaldamata takistus) alusel. Kaitsja on seisukohal, et nii K.N. kui ka S.A. u ütlused ei ole usaldusväärsed ning need oleks tulnud tõendite hulgast välja jätta. K.N. andis teadvalt valeütlusi kohtuistungil, soovides varjata enda ja süüdistatava vahelisi suhteid. Samuti on kohtueelsel uurimisel S.A. andnud valeütlusi: „mingid kutid tulid vaatama, mis toimub, kuid need vahele ei tulnud". Kaitsja arvates on tegemist S.A. u poolt otsese ja teadva valetamisega. Tunnistaja H.A. ütluste kohaselt helistas S.A. ajal, kui kõik, sh N.K , asusid veel korteris, helistas oma õemehele, kes pidi kohale tulema koos oma sõpradega. S.A. u eeluurimisel antud ütluste kohaselt ei tundnud ta kohale tulnud isikuid ja ühtlasi väitis S.A. , et need ei sekkunud vahele. Isegi K.N. ütluste kohaselt on S.A. andnud eeluurimisel valeütlusi. Vaatamata esilekerkinud vastuoludele tunnistaja ja ilmumata kannatanu ütlustes, pidas maakohus õigeks kannatanu poolt teadvalt antud valeinformatsiooni sisaldavate ütluste avaldamise, selle asemel, et kohustada kannatanut ilmuma kohtuistungile, et teda oleks võimalik ristküsitleda. S.A. u suhtes väidetava vägivalla kasutamises märgib kaitsja järgmist. Kaitsja leiab, et nii K.N. kui ka S.A. u ütlused tuleb tõendite hulgast tervikuna välja jätta. Maakohus pole selgitanud, miks N.K poolt antud ühetaolised ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid usaldusväärsed on kannatanute poolt teadvalt antud valeütlused. K.A. suhtes toimepandud väidetava kuriteoepisoodi kohta märgib kaitsja järgmist. Maakohus on jätnud sisuliselt arvestamata N.K ning tunnistaja T.M. ütlused. K.A. ise kinnitas kohtuistungil, et vaatamata sellele, et N.K temal käest kinni võttis, ei soovinud ta mingil tingimusel kriminaalasja menetlemist N.K vastu. Avalduse tegi ta teiste pealekäimisel. Nimetatud asjaolust tuleneb kaitsja arvates, et K.A. t mõjutati politsei poole pöörduma ja N.K vastu avaldust kirjutama, milline käitumisakt ei väljendanud aga K.A. enda tahet. Lisaks sellele on maakohus jätnud arvestamata tunnistaja T.M. ütlused, et nii K.N. kui ka K.A. käitusid N.K suhtes agressiivselt, tõuklesid ja vehkisid kätega ja lausa räuskasid, millised ütlused haakuvad N.K ütlustega selles, et ta võttis K.A. käest kinni selleks, et ta lõpetaks tõuklemise ja räuskamise, samas kavatsuseta viimasel mingilgi moel haiget teha. -5-

Lisaks sellele ei saa kaitsja arvates arvestamata jätta asjaolu, et viibides XXX korteris soovis N.K sealt lahkuda, kuid tema lahkumine oli takistatud ukse lukustamisega ja võtme äravõtmisega. N.K sõnul oli selle eesmärgiks K.N. poolt temale kätte maksta, kuna nende omavahelised suhted olid jahenenud ja N.K soovis tagasi saada tema pool K.N. le järelemaksuga ostetud esemeid. Et N.K mingil moel karistada, kinnitab ka asjaolu, et S.A. , kellel N.K-ga mingeid suhteid ei olnud, kutsus kohale oma õemehe koos sõpradega, millise asjaolu kohta S.A. aga eeluurimisel teadvalt valetas. Ühelgi kannatanul pole tuvastatud N.K väidetava vägivalla tarvitamise tagajärjel tekkinud vigastusi. Tõsi, K.A. küll näitas oma kaastöötajale käsivarrel olevat sinist plekki kuid pole tõendatud, et see on saadud N.K poolt toime pandud vägivalla toimel. Ülaltoodud põhjustel leiab kaitsja, et maakohus on N.K süüdi tunnistanud kannatanute ebausaldusväärsete ütluste alusel, lükates kõrvale N.K ütlused kui ebausaldusväärsed, jättes samas põhjendamata, milles seisneb tema ütluste ebausaldusväärsus. Süüdistuses KarS § 280 lg 1 järgi märgib kaitsja, et N.K andis kohtuistungil ütlusi, et peale seda, kui ta politsei poolt kinni peeti, kadus tal ära rahakott ning ta eeldas, et koos selle rahakotiga kadusid ära ka tema dokumendid ning et tema mäletamist mööda andis politsei talle juhiloa tagasi ja ta arvas, et pistis selle rahakotti. N.K täpselt ei mäletanud, mis sai lubadest ja ta eeldas ja ta kaotas need koos rahakotiga. Rahakoti kadumist kinnitas ka tunnistaja T.M. . Kaitsja leiab, et ebaõige on maakohtu seisukoht, mille järgi ei saa lugeda usaldusväärseks N.K ütlusi, et tema arvates kadusid tal load koos rahakotiga. On fakt, et N.K-lt tõepoolest load käest ära võeti ja need asusid politseis. Samas ei lükka nimetatud asjaolu umber N.K ütlusi, kes sellel ajal kui ta politsei poolt kinni peeti, oli joobes ning asetleidnud sündmuse lahendamine jäi temale meelde teisiti. Veendumust, et load on kadunud ja mitte politseis, süvendas N.K samal öösel rahakoti kadumine. Seega puudub alus väita, et N.K esitas Eestis uue juhiloa saamiseks teadvalt valeandmeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

oma seisukohad, mida

-6-

küsitleda eelkäsitletud vastastamise läbiviimisel, ei ole maakohus tuginenud N.K süüdimõistmisel täielikult nimetatu ütlustele, vaid on leidnud, et N.K süüd kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja arvamusega selle kohta, et maakohus ei ole N.K ütlusi hinnanud ning põhjendanud, miks kohus leiab, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega. Nii on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatava väide selle kohta, et tema ei ole S.A. ku löönud, on ebausaldusväärne, kuna ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamine kogumis tähendab kõikide tõendite asetamist omavahelisse konteksti ning neile hinnangu andmist, sealjuures on lubamatu eelistada üht tõendit teisele aprioorselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtulahendis on võimalik tugineda üksnes usaldusväärsetele ütlustele ning vastupidine kohtu tegevus on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kuna N.K ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, on maakohus põhjendatult tuginenud omavahel riimuvatele S.A. u ja K.N. ütlustele.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

- 10 -

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.