Kriminaalasi nr 1-11-11725
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-11725 (11250101158)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Paula Kosei süüdistusasi kuriteos KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
PAULA KOSEI, ik.46710220023,
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp
Kriminaalasi nr 1-11-11725 Üldkasuliku töö tegemisel on Paula Kosei kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
Kriminaalasi nr 1-11-11725 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus Paula Koseid süüdistatakse selles, et tema 17.03.2011 kella 14.45 paiku lõi Saare mk alaealisele X Y ́ile käega 4-5 korda näopiirkonda ja ühel korral põlvega kubemepiirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu. Oma sellise tegevusega, mis seisis teise inimese peksmises, pani Paula Kosei toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokuröri poolt kohtus Paula Kosei` ile nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks (1) kuu 15 päeva. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 kuu 15 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 kuul 15 päevale vangistusele ehk 45-le vangistuspäevale vastab (45x2) 90 tundi üldkasulikku tööd. 90 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks (1) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Süüdistatav Paula Kosei andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus ja peab seda endale jõukohaseks. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid
Kriminaalasi nr 1-11-11725 asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kannatanu ja tema seaduslik esindaja on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Paula Kosei süüdi KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – Paula Kosei suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus tuginedes KrMS §-le 180 lg3 peab põhjendatuks vabastada Paula Kosei osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja 100 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata väljamõistetud sundraha tasumise osade kaupa. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. P. Kosei on varem kriminaalkorras karistamata, ta on väljendanud kahetsust toimepandu üle. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja on esitanud taotluse tasu ja kulude väljamaksmiseks kokku summas 222.39 eurot koos käibemaksuga. Kohus pidas kaitsja taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus juba sundraha Paula Koseil väljamõistmise küsimuse lahendamisel põhjendas, miks on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib Paula Koseile üle jõu. Nendel samadel kaalutlustel ja tuginedes KrMS §-le 180 lg3 peab kohus põhjendatuks vabastada Paula Kosei arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.