Kriminaalasi nr 1-09-1562
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27 oktoober 2011 a Tartu kohtumaja (istung toimus 26 oktoober 2011.a Tartu kohtumajas)
Kriminaalasja number
1-09-1562
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Taotlus
L.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
L.H Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx
Jätta L.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
L.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1562 KarS § 113 järgi ning karistuseks on mõistetud 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.09.2008.a ja lõpeb 07.09.2014.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.09.2011.a. L.H esitas 06.07.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 31.08.2011.a 1 (3)
Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 26.10.2011.a seisuga on L.H kandmata karistusaeg 2 aastat 10 kuud 12 päeva vangistust. L.H on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 10.05.1984.a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 2) 19.03.1998.a Valga Maakohtu poolt KrK § 115 lg 2, § 1151 lg 1 ja § 195 lg 2 - § 17 lg 5 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 30.08.2001.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 5 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et L.H kohta koostatud vangla materjalidest ei nähtu selliseid muutusi tema hoiakutes ja käitumises, mis oluliselt vähendaksid kuriteo toimepanemise riski võrreldes varasemaga. L.H ei ole läbinud vangistuse jooksul ühtegi sellist programmi. Tema iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta ei soovigi rehabilitatiivsetes tegevustes osaleda, mille tõttu motivatsioon elustiili muutmiseks on madal. Seda, et L.H suhtes esineb risk uute õigusrikkumiste toimepanekuks, tõendab ka asjaolu, et ta omab käesoleval ajal 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. L.H on kriminaalkorras varasemalt karistatud 4-l korral ja kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi ja ta on jätkanud uute, I astme kuritegude toimepanemist. L.H ise selgitab, et ta soovib vabaneda. Elama saaks ta asuda enda kortrisse või ema juurde. Kummas elukohas konkreetselt ta elama asub, selgub peale vabanemist. Kinnipeetav leiab, et töö leidmisega tal probleeme ei ole, kuna ta on alati töötanud ja soovib seda ka jätkuvalt teha. Vangistuse ajal programmides osalemist ei pea ta vajalikuks, kuna need on mõttetud. L.H leiab, et ta on ise piisavalt vana ja tark, et endaga toime tulla. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. L.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimiku materjalide ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning kuulanud ära L.H selgitused istungil, leiab, et L.H ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 3 sätestatud alused puuduvad. L.H on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on kohtu arvates esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg, mis on veidi üle kolme aasta, ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, s.h viimase aasta jooksul kahel korral ja viimati kartseriga. Ise
2 (3)
hindab ta rikkumisi tühisteks. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Vähetähtis ei ole ka süüdimõistetu käitumine kohtuistungil, kus ta kaotas prokuröri kirjaliku materjali avaldamise ajal enesevalitsuse ja hakkas vahele karjuma ega allunud kohtu korraldustele. Selline käitumine seab kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on oluline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli teostamiseks. Eelneva põhjal leiab kohus, et L.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.