lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-8427/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 19.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-8427/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr . 1 – 11-8427

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär

Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.oktoober 2011. a Jõgeva

Kriminaalasja number

1-11-8427

Kriminaalasi

Kristiine Silmer vastu esitatud süüdistus KarS § 349 järgi süüdistatav: Kristiine Silmer (isikukood 38009027013, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht või õppeasutus- OÜ Softreflecor, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole;

Menetlusosalised ja nende esindajad

Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaat Rainer Objartel, OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo Riia t. 4 Tartu 51004. Kohtuistungi toimumise aeg

19.oktoober 2011. A

Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 250, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada Kristiine Silmer KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend ) eurot riigi tuludesse. KarS § 73 lg.1, lg.3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui Kristiine Silmer 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB

Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Määrata vandeadvokaat Rainer Objärtel (OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo Riia t. 4 Tartu 51004) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.18 eurot. Määrata Kristiine Silmeri kriminaalmenetluse kulud (sundraha 417.03 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 38.36 eurot) summas 455.39 eurot. Mõista välja Kristiine Silmerilt kriminaalmenetluse kulude katteks 227.70 eurot riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse kulu summas 227.70 eurot jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-8427 sundraha ( menetluskulu). Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi. Määrata, et Kristiine Silmeril tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulude katteks 227.70 eurot 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu vähemalt 18.98 eurot riigi tuludesse menetluskulude katteks. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: süüdistuses märgitud teod on pandud toime aastal 2008 ja nii enne kui ka pärast seda puuduvad karistusregistris kanded K.Silmeri kohta. Karistuse valikul on arvestatud selle teo toimepanemise asjaolusid ja isiku osa selle teo toimepanemises. Kanda on suured kohtukulud. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Kristiine Silmer kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Ta oli nõus kokkuleppe sõlmima. Kriminaalhooldaja juures käia oleks tal raske. Palub otsuse teha

kokkuleppe alusel ja menetluskulude tasumine lubada aasta jooksul. Sissetulek on 241 eurot kuus, millest 200 eurot kulub igakuistele kindlatele maksetele (üür, elekter, töölesõidu kulud). Süüdistatava Kristiine Silmeri kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on seaduslik, süüdistatavale sobivaim ja kaitsja jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kaitsja palub arvestada, et K.Silmeri rahalised võimalused on väga väikesed ja tema kasutada olevast rahast ei suuda ta menetluskulusid tasuda. Palub rakendada KrMS § 180 lg.3 sätteid ja vähendada menetluskulusid vähemalt pooles ulatuses ja määrata tasumisele kuuluva osa tasumine 12 kuu jooksul. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Kristiine Silmer tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses: Kristiine Silmer `le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles eelnevalt eeluurimise käigus tuvastamata isikult saanud enda käsutusse xxxxxxxxxxxx ID kaardi, läks 21.02.2008 peale lõunat Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Silla 2 asuvasse AS Hansapanga kontorisse, kus kuritarvitas xxxxxxxxxxxx ID kaarti so tähtsat isiklikku dokumenti ja sai pangast xxxxxxxxxxxxxxkuuluva Hansapanga konto internetipanga koodid ja kasutajatunnuse. Peale selle tema olles eelnevalt eeluurimise käigus tuvastamata teel saanud enda käsutusse xxxxxxxxxxxx ID kaardi, läks 21.02.2008 kella 16.50 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Silla 2 asuvasse AS Hansapanga kontorisse, kus kuritarvitas xxxxxxxxxxxx ID kaarti s.o tähtsat isiklikku dokumenti ja võttisxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvalt Hansapanga kontolt välja sularaha 6700 krooni s.o 428,21 eurot., Peale selle tema olles eelnevalt eeluurimise käigus tuvastamata teel saanud enda käsutusse xxxxxxxxxxxx ID kaardi läks 22.02.2008 kell 10.00 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Silla 2 asuvasse AS Hansapanga kontorisse, kus kuritarvitas xxxxxxxxxxxx ID kaarti s.o tähtsat isiklikku dokumenti ,et võtta xxxxxxxxxxxxxe kuuluvalt Hansapanga arvelduskontolt välja sularaha 3000 krooni s.o 191,73 eurot, kuid pangateller keeldus raha väljastamisest. Seega pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kristiine Silmerile karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot riigi tuludesse. KarS § 73 lg.1, lg.3 alusel mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata, kui Kristiine Silmer 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja süüdistatava isikule. Tegemist on esmakordselt kuriteo toime pannud isikuga. Arvestades K.Silmeri poolt teo toimepanemise asjaolusid ja selle teoga seonduvaid muid asjaolusid, on kohane karistuse tingimuslik mõistmine. On õige, et teo toimepanemisest möödunud aja kestel on süüdistatav tõestanud, et tema mõjutamine leebeima karistusega on võimalik. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses:

1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus, kokku 19.18 eurot. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl. 110-111), millega on hüvitatud tasu 19.18 eurot menetlustoimingul osalemise eest ehk kokkuleppeläbirääkimiste eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19.18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 38.36 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult Kristiine Silmerilt. Kaitsja ja süüdistatava taotlus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, on kooskõlas KrMS § 180 lg.3 märgitud alusega. K.Silmeri varaline seisund on selline, et see ilmselgelt ei võimalda teha makseid menetluskulude katteks täies ulatuses ja kohe. Menetluskulude kandmine käib talle üle jõu ja seetõttu jätab kohus poole osa menetluskuludest, s.o. 227.70 eurot riigi kanda. Ülejäänud osa menetluskuludest ehk 227.70 eurot määrab kohus tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.