Kohtulahend

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 03.10.2011. a erakorralise ettekande nr 38688, milles taotleb määrata F.Z-ile täiendava kohustusena sotsiaalabiprogrammis osalemine. F.Z ei ilmunud eelnevalt kokkulepitud grupikohtumisele. Lisaks eeltoodule rikkus F.Z 17.05.2011. a talle kohtu poolt pandud lisakohustust ning ilmus kokkulepitud kohtumisele alkoholi tarvitanuna. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhoolduse ametnik ettepaneku kohustada F.Z osalema sotsiaalabiprogrammis, kuna F.Z on neljal korral kohtulikult karistatud KarS § 424 alusel ning edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks tuleks F.Z kohustada osalema liiklusohutusprogrammis. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab KarS § 74 lg 4 tuleneva täiendavate kohustuste määramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1, 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui ei käsitleta KrMS §-des 425-4262 , 417 lg 3, 427 lg 2 või 428 sätestatud küsimusi või süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimusi. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus F.Z talle Tartu Maakohtu 21.02.2011. a määratud kontrollnõudeid, kuna ei ilmunud eelnevalt kokkulepitud grupikohtumisele, mis oli mõeldud joobes juhtinute käitumise ja hoiakute mõjutamiseks. F.Z katkestas programmis osalemise, kuigi oli eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku programmis osalemiseks täies mahus. F.Z seletuste kohaselt unustas ta antud kokkuleppe, kuigi see oli sõlmitud 08.09.2011. a. Samuti rikkus F.Z sama kohtuotsusega määratud täiendavat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ilmudes kriminaalhooldajaga kohtumisele olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,24 promilli. Süüdimõistetu F.Z seletuse kohaselt võis alkoholi tarvitamine olla tingitud sellest, et teadmatusest tarbis kodus valmistatud kalja, mille alkoholisisaldusest ei olnud ta teadlik. Seega on F.Z rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu on kriminaalhooldaja taotlus määrata F.Z-ile täiendav kohustus, põhjendatud. KarS § 75 lg 2 p 8 näeb võimaliku täiendava kohutusena ette süüdimõistetu kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Arvestades toimepandud rikkumise iseloomu ja F.Z varasemaid kuritegusid, on põhjendatud määrata talle kohustus osaleda sõltuvushäiretega isikutele mõeldud sotsiaalabiprogrammis. F.Z on eelnevalt määratud kahel korral kriminaalhooldusele, kus mõlemal juhul pöörati mõistetud karistused täitmisele, kuna F.Z rikkus kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Teda on neljal korral karistatud joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi. Seega on F.Z puhul tegemist isikuga, kes on hoolimata mõistetud karistustest jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist ning alkoholi tarvitamist. Liiklusohutusprogrammi läbimine vähendaks uute samalaadsete kuritegude toimepanemise riski läbi käitumise ja hoiakute mõjutamise. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.