Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et J.B 26.07.2010.a kell 00.30 paiku Türi linnas tehisjärve ääres oleva laululava istepinkide juures lõi ühe korra rusikas käega J.K näkku, tabades nina. Seejärel lõi ta rusikas käega korduvalt J.K vastu otsmikku ning näo piirkonda, tekitades J.K nina paistetuse ja verejooksu, ülahuule sisemise haava ja välimise marrastuse, parema silma alla hematoomi ning silmavalgele punase veretäpi ja põhjustas talle füüsilist valu. Oma teoga pani J.B toimekehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

Kriminaalasi nr 1-11-8576

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. J.B on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo objektiivsete asjaolude kohta. J.B süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – kannatanu J.K ütlused, kehavigastuste dokumentee-rimise kaart, patsiendikaart nr 5263, uuringu vastus, tunnistajate J.S, M.T, A.L, J.G, A.T, A.A, D.V, J.V, M.V ja D.V ütlused ning J.B enda kahtlustatavana antud ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et J.B teole antud kriminaalõiguslik hinnang KarS § 121 järgi on õige. Asitõendeid asjas ei ole. Kannatanu J.K tsiviilhagi summas 51.13 eurot on J.B rahuldatud 01.03.2011.a.

poolt täies ulatuses

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus J.B poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust, mille kohus hindab puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et J.B on kuriteoga tekitatud kahju kannatanule täielikult hüvitanud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks karistada J.B kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega ja seda prokuröri ettepanekus märgitud ulatuses, st sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksemas ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka sellega, et J.B on täitund talle kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuse osaliselt, st 120.38 euro ulatuses. Sellest tulenevalt jääb tal kanda rahaline karistus 82 miinimumpäevamäära ulatuses, st 262.40 eurot.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vassili Kašuba määratud kaitsjana osales kriminaalasja menetluses vandeadvokaat Priit Tartu, kellele prokurör on arvestanud tasu ja sõidukulu hüvitist kokku koos käibemaksuga 39.28 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 417.03 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st J.B.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.