Kriminaalasi nr 1-11-9975
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. september 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-9975 (11250101717)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Lehar Saar ’e süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
LEHAR SAAR, 39112030015,
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi
Eve Grass
Kriminaalasi nr 1-11-9975 Üldkasuliku töö tegemisel on Lehar Saar kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
Kriminaalasi nr 1-11-9975 Väljamõistetud sundraha tuleb Lehar Saarel tasuda kuue (6) kuu jooksul võrdsete igakuiste osamaksetena. Igakuine osamakse suurus on 69.51 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Kui sundraha ei ole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus Lehar Saart süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.08.2011.a kella 11:00 paiku Saare maakonnas Pöide vallas Pöide külas Masa-Laimjala-Tumala maanteel sõiduautot Volkswagen Golf alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,95 mg, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,86 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Lehar Saar toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Lehar Saar ` ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks (2) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 (kaks) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks.
Kriminaalasi nr 1-11-9975
Süüdistatav Lehar Saar andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Lehar Saare süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – Lehar Saare suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Lehar Saare kaitsja Eve Grass on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 6 pooltunni eest summas 6x15.98=95.88 eurot, millele lisandub käibemaks. Aega on kaitsjal kulunud kriminaalmenetluses kriminaaltoimikuga tutvumisele, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamisele, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemisele ja kokkuleppe sõlmimisele Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemisele kohtuistungil. Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%. Kaitsja taotleb tasu käibemaksuga kokku 115.06 eurot (6x15.98+20% käibemaksu=95.88+19.18=115.06. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Lehar Saar on pikemat aega töötu. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Lehar Saarelt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Lehar Saar on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Lehar Saare võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks anda L. Saarele võimaluse tasuda sundraha osade kaupa.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.