Kriminaalasi nr 1-07-15563
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05 september 2011 a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-07-15563
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Taotlus
erakorraline ettekanne V.I kohta
Süüdimõistetu
V.I isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Pöörata täitmisele V.I-le Tartu Maakohtu 05.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15563 mõistetud karistuse kandmata osa 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistuse algust arvestada alates 20. augustist 2011.a, s.o tema kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
V.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.06.2009.a otsusega KarS § 203 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega mõistetud karistus 11 kuud 21 päeva vangistust osaliselt ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega mõistetud kantud karistus 11 kuud 21 päeva vangistust arvestati mõistetud karistusest KarS § 65 lg 1 alusel maha, kandmata karistus on 2 aastat 2 kuud 9 päeva 1 (3)
2 (3)
lisakohustusi määratud. Pandud kohustust täitis ta vaid osaliselt – psühholoogi vastuvõtul käis vaid ühe korra ja jätkas alkoholi tarvitamist. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada V.I suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. V.I on kriminaalhooldusperioodil korduvalt rikkunud nõuet mitte tarvitada alkoholi, millest tulenevalt on juba varem kohtumäärusega pandud talle täiendav kohustus. V.I täitis seda osaliselt, ta käis korra psühholoogi vastuvõtul, kuid jätkas endiselt alkoholi tarvitamist ja järgnevale vastuvõtule ei ilmunud. Ta selgitab, et ei näe probleemi alkoholi tarvitamises, kuna iga päev ei joo. Eelnevast nähtub, et süüdimõistetu suhtub vastutustundetult käitumiskontrolli ajaks määratud kohustustesse. Käesolevaks ajaks on V.I rikkunud lisaks esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud registreerima ja lahkus elukohast, millega tegi võimatuks kõigi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete edasise täitmise. Kriminaalhooldaja selgitustest nähtub, et ka varasemal perioodil on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, kuna V.I lahkus elukohast kauemaks kui 15 päeva kriminaalhooldajat sellest teavitamata ning ei ilmunud määratud ajal registreerimisele. V.I on viibinud pikka aega eelvangistuses ning on teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad kontrollnõuete täitmata jätmisega. Vaatamata sellele ta rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ega kasutanud ka täiendavaid võimalusi, mis talle anti 16.05.2011.a määrusega lisakohustust määrates. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine V.I suhtes ei ole otstarbekas ega täida enda eesmärki ning kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmata osa, mis on üks aasta neli kuud 13 päeva vangistust, tuleb täitmisele pöörata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest § 427 lg 2 ja § 432 Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.