1-11-4031
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. august 2011. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-4031
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Tatjana Derkatš
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Apelleeritud kohtuotsus
Marina Lepiksoo XX süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,9, § 200 lg 1 ja § 202 lg 1 järgi Harju Maakohtu 10. mai 2011. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava XX kaitsja Jugans Grossmann
Prokurör
Algis Sepp XX XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, XXX, varem 9 korda kohtu poolt karistatud, viimati 09.10 2008. a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 3 kuu vangistusega, kinni peetud 08.12.2010. a Vandeadvokaat Jugans Grossmann
Kriminaalasi
Süüdistatav
Kaitsja
Harju Maakohtu 10. mai 2011. a kohtuotsus XX suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. augustil 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(4)
7.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava XX talle esitatud süüdistuses, sealhulgas röövimises süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. 7.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava XX ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud vaid kannatanu BB ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-177-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on kohus arvestanud põhjendatult kannatanu BB ütlustega, sest puudub vähimagi põhjus, miks peaks ta süüdistatava peale valetama. Kannatanu BB ütlused on igati loogilised, et süüdistatav lõi talle rusikaga pähe ja hakkas kotti rebima. Kui kannatanu kotti ära ei andnud, siis lõi süüdistatav talle mitu korda rusikaga näkku. Kannatanu ütluste usaldusväärsust tõstab kohtukolleegiumi hinnangul seegi, et kannatanu räägib vasaku käe rusikahoopidest, ehkki valdav osa inimesi on paremakäelised. Kohtukolleegium ei näe põhjust, miks peaks kannatanu nii keeruliselt valetama. Seevastu varem korduvalt kohtu poolt varguste toimepanemise eest karistatud XX teab väga hästi, et füüsilise vägivalla kasutamine toob endaga kaasa röövimise ja märksa karmima karistuse mõistmise. Kannatanu BB ütlused on kooskõlas tunnistaja OO ütlustega, kellele tundus, et rüseluse käigus süüdistatav lõi kannatanut, kuid ta ei oska seda täpsemalt kirjeldada, kuna kõik käis väga kiiresti. Kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönud, siis ei oleks saanud seda tunnistajale ka tunduda. Tunnistaja OO on öelnud vaid, et ta ei oska löömist täpselt kirjeldada, sest kõik käis nii kiiresti. Maakohtul puudus alus kannatanu ja tunnistaja kokkulangevates ütlustes kahelda. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et XX ei ole kannatanu BB suhtes vägivalda tarvitanud. 7.3 Vastuseks apellatsiooni väitele kannatanu suhtes vägivalla mittekasutamise kohta, peab kohtukolleegium vajalikuks veelkord rõhutada, et röövimine on asja äravõtmine vägivallaga, mis seisneb kannatanu psüühilises või füüsilises mõjutamises.
3(4)
Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. jaanuari 2003. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-131-02 märkinud, et vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et kannatanu BB suhtes kasutati füüsilist vägivalda, mis seisnes temale korduvalt rusikaga näkku löömises. Süüdistatav kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tema vastupanu mahasurumiseks ajal, mil hõivas tema koti koos selles olnud esemetega. Seega on XX tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 200 lg 1 järgi röövimisena.
Meelika Aava
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.