Kriminaalasi nr . 1 – 11-8277
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. august 2011. a Jõgeva
Kriminaalasja number
1-11-8277
Kriminaalasi
L.T vastu esitatud süüdistus KarS § 121 järgi süüdistatav: L.T Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx); emakeel-eesti keel, haridus 9 klassi, töökoht või õppeasutus- Põltsamaa Ametikool II kursus, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 5 korral;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga, Kaitsja : advokaat Roman Levin, Advokaadibüroo Advocatus Pepleri t. 32 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg
30. august 2011. a
Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, § 423, §424 maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada vangistust.
L.T Jxxxx KarS § 121 järgi ja
karistuseks mõista 3 (kolm) kuud
Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui L.T Jxxxx 18 (kaheksateist)- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :
Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: karistuse valikul on arvestatud, et teo toimepanemise ajal oli A.Jxxxx alaealine.Kuid see ei ole tal esimene kord olla vägivaldne. Varasematele õigusrikkumistele A.Jxxxx poolt on reageeritud muul viisil kui kriminaalkorras karistamisega, s.h. hoiatusega alaealiste komisjoni poolt ja üldkasuliku tööga. A.Jxxxxx puudub iseseisev püsiv sissetulek, ta on riigi ülalpidamisel. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. L.T Jxxxx kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Kannatanu alustas. Möönab, et konfliktis oleks võimalik vägivallala reageerida ka teisti kui vägivallaga. Palub otsuse teha kokkuleppe alusel. Kriminaalhooldaja juures hakkab käima Põlvas. A.Jxxxx palub menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega, 1 aasta. Sugulaste abiga tasuks. Süüdistatava kaitsja advokaat Roman Levin kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud ja väljendab süüdistatava tahet. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks, vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid ja ajatada menetluskulude tasumine aastale. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et L.T Jxxxx tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 26.04.2011 kella 12.00 ajal Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ühiselamus lõi isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus kolmel korral rusikaga pea piirkonda xxxxxxxxxxxxxxxxx, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku silmaümbruse kontusiooni, nina pindmise vigastuse ja alahuulel pindmised vigastused.
seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: füüsiline kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Karistuse liik ja määr: Karistusseadustiku § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.T Jxxxx 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja teo toimepanija isikule. Süüdistatav on pannud toime teise astme kuriteo- vägivallateo kaasõpilase suhtes ja see on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub, et sellelaadiline õigusrikkumine ei ole esmakordne ja ka muu käitumisviis ei osuta, et tegemist on harukordse juhtumiga selle noore elus. Ka kohtuistungil kuuldu ei veena kohut võimaliku leebema karistuse kohaldamisele. Vangistuse näol mõistetav karistus on kohane teole ja toimepanijale. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot, tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 25,56 eurot ja sõidukulud 13,78 eurot.. Lisandub käibemaksukohustus. Kokku tasu ja kulud 66,39 eurot. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl. 45-46), millega on hüvitatud tasu ja kulud 104.73 eurot ja (tl.26-28) 66,38 eurot menetlustoimingul osalemise eest kohtueelses menetluses. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 66.39 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulude hüvitamiseks 237.50 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult L.T. Kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja nii A.Jxxxx kui ka kaitsja taotlevad kuluhüvitise maksmise ajatamist, kuna süüdistataval puudub koheseks tasumiseks vajalik sissetulek. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg.3 alusel on võimalik ja põhjendatud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. L.T Jxxxx puudub püsivalt iseseisev sissetulek. Ta on ametikooli õpilane ja xxxxi lastekodu kasvandikuna riigi ülalpidamisel. Seda arvestades jätab kohus riigi kanda L.T Jxxxx menetluskuludest selle osa, mis seondub kaitsja liikumisega advokaadibüroo asukohast õigusabi osutamise kohta- nii tasu selle aja eest kui ka sõidukulu. Kokku on see summa 141.63 eurot. Kohus leiab, et süüdistatava puhul, kellel püsiv kuusissetulek puudub, on põhjendatud ja menetluskulude tasumise tagamiseks õige määrata menetluskulude ( sundraha 417 eurot ja õigusabi tasu 95.87 eurot, kokku 512.87 eurot) ajatamine 11 kuu peale.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.