Kohtulahend

KarS § 64 lg 1, 3 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis K. K. mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel vabastada alaealine K. K. karistuse kandmata osast ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Tapa Erikool kuni 2011/ 2012 õ-a õppeaasta lõpuni.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda K. K. menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada tasuma tema menetluskulude katteks 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata sisse nõutud K. K. menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades tasuma igakuiselt 22-ks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a septembrist vähemalt 40 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K. K. süüdistatakse selles, et tema alaealisena 19.03.2011. a grupis koos alaealiste M. K., R. K. ja K. – M. P. tungis ebaseaduslikult võtmega ukse avamise teel valdaja Ü. S. ja kasutaja V. S. tahte vastaselt võõrasse hoonesse - XXX asuvasse eramusse, kust võtsid ära V. S. kuuluva sõiduauto „Ford Mondeo” reg nr XXX süütevõtme väärtusega 30 eurot. Seega K. K., tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema 19.03.2011. a kella 23.00 paiku isikute grupis koos alaealise M. K. kasutas omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast vallasasja – XXX asuva eramu juurest võetud V. S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot. Peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 20.03.2011 kella 03.25 paiku isikute grupis koos alaealise M. K. ja R. K. kasutas omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast vallasasja - Jõgevamaal XXX AS „XXX” tankla juurest võetud V. S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot. Seega K. K. isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, kasutades grupi poolt ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema, olles alkoholijoobes, 09.04.2011. a kella 17.30 paiku Jõgevamaal Põltsamaa linnas Pargi tn 1 a asuvas Põltsamaa konstaablijaoskonnas kasutas ametikohuseid täitva Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva Politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku O. A. suhtes vägivalda, lükates laua politseiametniku suunas ümber, üritas põgeneda, eiras politseiametnike seaduslikke korraldusi, üritas haarata politseiametniku kabuuris olevat tulirelva, milline tegevus ebaõnnestus tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel, sest õnnestus K. K. käsi eemale tõrjuda ja seejärel hammustas ta O. A. vasaku käelaba selgmist pinda, millega tekitas O. A. valu ja tervisekahjustuse – vasaku käe käelaba selgmisel pinnal hammustatud pindmise haava. Seega K. K., kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3(5)

M. K. süüdistatakse selles, et tema alaealisena 19.03.2011. a grupis koos alaealiste K. K., R. K. ja K. – M. P. tungis ebaseaduslikult võtmega ukse avamise teel valdaja Ü. S. ja kasutaja V. S. tahte vastaselt võõrasse hoonesse – XXX asuvasse eramusse, kust võtsid ära V. S. kuuluva sõiduauto „Ford Mondeo” reg nr XXX süütevõtme väärtusega 30 eurot. Seega M. K., tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse vähemalt teist korda grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema 19.03.2011. a kella 23.00 paiku isikute grupis koos alaealise K. K. kasutas omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast vallasasja – XXX asuva eramu juurest võetud V. S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot. Peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 20.03.2011. a kella 03.25 paiku isikute grupis koos alaealiste K. K. ja R. K. kasutas omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast vallasasja - Jõgevamaal XXX AS „XXX” tankla juurest võetud V. S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot. Seega M. K., isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, kasutades grupi poolt ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav K. K. karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel vabastada alaealine K. K. karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Tapa Erikool kuni 2011/ 2012 õ-a õppetöö lõpuni. Jätta K. K. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ja lugeda eelvangistuses viibitud aeg tema kahtlustatavana kinnipidamisest 09.04.2011 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistuse kantud osaks. Mõista välja kannatanutele tekitatud kahjud, alaealisel vahendite puudumisel tema vanematelt. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav M. K. karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada alaealine M. K. karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile üheks aastaks vastavalt KarS § 75 sätestatule täites järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub osalema sotsiaalabiprogrammis. Mõista välja kannatanutele tekitatud kahjud, alaealisel vahendite puudumisel tema vanematelt. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. K. K. seaduslik esindaja esitas kohtule väljavõtte enda pangakontost ja taotles vähendada K. K. menetluskulusid, kuna ta kasvatab alaealist üksi, pere ainsaks sissetulekuks on umbes XXX euro suurune palk ja kogu menetluskulu tasumine ei ole talle jõukohane. Kaitsja toetas esitatud taotlust ja 4(5)

palus täiendavalt määrata sissenõutavad menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul. M. K. kaitsja taotles samuti menetluskulude vähendamist ja nende tasumise määramist ühele aastale. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et K. K. on alaealine ning menetluskulud tuleb tasuda tema emal. Seadusliku esindaja sõnul olevat tal vaja tasuda ka teiste poegade menetluskulusid ja perel on majanduslikult raske. M. k. selgitas, et ema töötab ja menetluskulusid hakatakse tasuma ema palgast. Tema ise ka suvel töötas, kuid sellest rahast kavatseb ta endale riideid osta, kahjud ja menetluskulud tasub tema eest ema. Prokurör esitatud taotlustele vastu ei vaielnud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 tuleb neil rahaliste vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda alaealiste seaduslikelt esindajatelt. Kohus leiab, et K. K. menetluskulusid on võimalik vähendada. K. K. on alaealine ja viibis vahi all, iseseisvat sissetulekut tal ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et pere sissetulekud on kasinad – selleks on alaealise seadusliku esindaja töötasu, mis keskmiselt on XXX eurot kuus. K. K. menetluskulud on kokku 988,61 eurot, mille tasumine on ilmselgelt alaealisele ja tema seaduslikule esindajale ülejõukäiv. Lisaks nähtub, et osaliselt ei ole menetluskulud tingitud süüdimõistetu käitumisest, vaid kaassüüdistatava kohtusse mitteilmumise tagajärg. M. K. menetluskulude vähendamiseks kohtu käsutuses olevate tõendite põhjal alus puudub. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kirjalikku tõendit M. K. ja tema seadusliku esindaja sissetulekute kohta. Süüdimõistetu ütluste kohaselt tema ema, kes on käesolevas asjas tsiviilkostja, töötab ja saab regulaarset sissetulekut. Lisaks töötas süüdimõistetu suvel ka ise ja omas iseseisvat sissetulekut. Eelnevast tulenevalt puudub alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulude vähendamiseks. Küll aga peab kohus põhjendatuks mõlema süüdimõistetu osas KrMS § 423 ja 424 sätete kohaldamist menetluskulude tasumise ajatamiseks arvestades sissenõutavate summade suurust. Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.