Kriminaalasi nr 1-11-9040
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-9040 (11250101457)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
I.K ’i süüdistusasi kuriteos KarS §-de 199 lg2 p8 ja 266 lg1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
I.K, ik. xxx,
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-11-9040 karistus vangistus üks (1) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust kuus (6) kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osas üks (1) aasta võrra, mõista I.K-le lõplikuks liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale
10.Välja mõista I.K `ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda
Kriminaalasi nr 1-11-9040 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-9040 ning nõude liik – menetluskulu/: - sundraha 417(nelisada seitseteist) eurot 03 senti.
Prokuröri poolt kohtus I.K `ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud KarS § 266 lg 1 - vangistus kolm (3) kuud. KarS § 63, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 6 (kuus) kuud.
Kriminaalasi nr 1-11-9040 KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata I.K suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 06.10.2010.a. kohtuotsusega nr 1-10-13047 KarS § 424 järgi mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 6 (kuus) kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aasta ja 6 kuu ehk 365+6x30= ehk 545 vangistuspäevale vastab (545x2) 1090 (üks tuhat üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1090 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav I.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. I.K väljendas kahetsust toimepandu üle. Kannatanute tsiviilhagile I.K vastuväited puuduvad. Arvestades enda ja perekonna raske materiaalse olukorraga palub ennast osaliselt vabastada menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanu X Y on esitanud tsiviilhagi summale 125 eurot ja kannatanu F G summale 25.56 eurot. Kohus peab esitatud tsiviilhagid põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks VÕS § 1043 ja 1045 alusel. I.K endal vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Asitõendid puuduvad. Tõkend – I.K suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub I.K alt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos
Kriminaalasi nr 1-11-9040 süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . I.K kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 7 pooltunni eest summas 7x15.98=111.86, millele lisandub käibemaks (kriminaalmenetluse ja karistusõiguse normide kaitsealusele tutvustamine, konsultatsioon kriminaalmenetlusest, kriminaaltoimikuga tutvumine, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamine, kokkuleppe läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemine kohtuistungil). Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.22.37 eurot. Kaitsja taotleb tasu Käibemaksuga kokku tasu 134.23 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav I.K puudub alaline töökoht, tema ülalpidamisel on kolm alaealist . Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. I.K-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. I.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.K võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.