Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu
16. august 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-08-15820 (kohtueelses menetluses nr 08260101027) Tartu Maakohtu 01. detsembri 2008 otsus K.D karistamises KarS § 122 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 6 000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Silvi Maiste Kohtute Raamatupidamiskeskus asenduskaristuse kohaldamine Maiken Mardim K.D (isikukood xxx; elukoht xxxx xx, xxxxxxx)
Resolutsioon
teeb need tunnid ära. Kutsed sai kätte küll, aga polnud raha kohtusse tulla. Töökohta pole olnud, sellepärast on rahaline karistus maksmata. Praegu on kodus ja valvab 5.a õde, kes läheb septembrist lasteaeda, siis saab töötunde teha. Otsib töökohta, on hetkel vaemate ülalpidamisel. Süüdimõistetu taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör pidas võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks 3 kuud. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS § 431. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtutäituri esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtus K.D on nõustunud temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega ja vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 120 päevamäära, seega on põhjendatud määrata K.D-le üldkasuliku töö ajaks 80 tundi. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada K.D üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, milleks on 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest, käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx, xxxxxxx.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.