Kriminaalasi nr . 1 – 11-8642
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.august 2011. a Jõgeva
Kriminaalasja number
1-11-8642
Kriminaalasi
Elmu Roop vastu esitatud süüdistus KarS § 424 järgi süüdistatav: Elmu Roop (isikukood 34205032721, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx); emakeel-eesti keel, haridus 9 klassi, töökoht või õppeasutus- pensionär, varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud neljal korral;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tõkend: puudub; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaat Rein Napa Advokaadibüroo Rein Napa OÜ Riia t. 4 51004 Tartu, epost: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
01.august 2011. a
Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 249, § 2563, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada vangistust.
Elmu Roop
KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista
4 (neli) kuud
Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui Elmu Roop 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut
Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Isiku sissetuleku alusel arvutatav päevamäär on küll 4,70 eurot ehk minimaalsest suurem, kuid E.Roop on endale võtnud märkimisväärse laenukohustuse, mille tasumise kõrvalt trahvi tasumiseks võimalusi ei jääks. See tooks kaasa olukorra, et rahalist karistust ei suuda E.Roop täita ja karistus tuleks vangistusega asendada. Seetõtu on kokku lepitud karistus tingimuslikult mõistetava vangistuse näol. Elmu Roop kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Rahalise karistuse maksmine oleks väga raske. Tema jaoks on tingimisi karistus sobivam. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava Elmu Roop kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. Kokku lepitud karistus on põhjendatud ja sobiv.. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks, vähendada väljamõistetavat sundraha, KrMS § 180 lg.3 järgi mõista süüdimõistetult riigi tuludesse makstava menetluskulu välja miinimummääras. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Elmu Roop tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 1,20 mg/l alkoholi ), juhtis 25.07.2011.a. kell 12.40 ajal Jõgevamaal Torma alevikus Tartu mnt. 8 maja juures mootorsõidukit Ford escort reg.nr . 240 AMY. Sellega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Elmu Roopile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui Elmu Roop 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1)elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta Elmu Roopilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole.Ehkki
esmakordsel süüdimõistmisel oleks eelduslik rakendada rahalist karistust, seaks see süüdimõistetu väljapääsmatusse olukorda, mis tingiks omakorda rahalise karistuse asendamise vangistusega. Selline perspektiiv oleks süüdimõistetule oluliselt koormavam. Seetõttu rakendab kohus karistust tingimuslikult. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 209 euroni. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.20), millega on hüvitatud tasu 66.36 eurot menetlustoimingul osalemise eest ja taotlus ja määrus, millega on hüvitatud 19,18 eurot. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 104.72 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kohus leiab, et kuna karistatava teo toimepanemine on süüdimõistetu risk, mille ta võtab olukorras, kus sissetulek vähene või puudub üldse, ei saa kohus lugeda, et selline olukord vähendab tema resotsialiseerumisvõimalusi. Isik elab oma tavapärases keskkonnas ka pärast süüdimõistvat kohtuotsust, tema olukord ei muutu, mistõttu tuleb kanda ka süüdimõistmisega kssnev rahaline koormis riigi ees. Seetõttu kohus KrMS § 180 lg.3 alusel riigi tuludesse väljamõistetavat summat ei vähenda. Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.