1-08-7204/17 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

S.P mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 17.11.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-087204 KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 4( neli ) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 10.oktoober 2008. Karistusaja lõpp 07.10.2012a. Tartu Vangla on esitanud kohtule S.P kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 07.06.2011, elektroonilise järelevalve alla 07.10.2010a. Tartu Vangla poolt esitatud S.P iseloomustuses on kirjas, et teda on karistatud kolmel korral, kannab esimest vangistust. Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides ei ole osalenud, temast mitteolenevatel põhjustel. Tunnistab enda alkoholiprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel elu- ja töökoht puuduvad. Rahalisi nõudeid summas 2160,44 eurot. Vabaduses elatus juhutöödest ja taara korjamisest. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Õdedega on suhelnud vangistuse ajal vähe. Seni on suhelnud sarnase eluviisiga isikutega. Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi, kui kinnipeetav täidab talle pandavaid lisakohustusi. Kohtule on edastatud Tartu Vangla käskkiri 04.03.2011, millest nähtub, et S.P suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut. S.P puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Ta sooviks minna elama Viiratsi valda õe juurde, kuid õde ei ole sellega nõus. Ka ei ole tema õdedel võimalik venda pidevalt majanduslikult toetada. Puudub sotsiaalne tugivõrgustik. Isikul puudub tööoskus ja – harjumus, lisaks on vabaduses käitumist mõjutavaks asjaoluks tema alkoholi liigtarbimine. Kohus arutas S.P vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 20.07.2011.a. S.P avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama õe juurde ja kui õde sellega nõus ei ole, siis tuleb teine elukoht otsida. S.P on ajanud asja, et endale töövõimetuspensioni taotleda. Tal on tööstaaži 20 aasta ringis, mitmesuguseid töökogemusi. Enam alkoholi tarvitama ei hakka, tahab loobuda vanadest sõpradest. Ta on oma suhtumist vanglas muutnud. Prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toeta, ehkki formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud. Sisulised alused vabastamiseks puuduvad. Käitumiskontrolli nõuete täitmise nõudmine tähendab kindla elukoha nõuet, see puudub. Juba see fakt välistab ennetähtaegse vabastamise. Puudub sissetulek, töövõimetuspensioni veel ei saa, töökoht puudub. Käitumine vangistuse ajal- distsiplinaarkaristused- samuti ei toeta vabastamist. Kaitsja toetab vabastamist. Elama asumiseks võimalus õe juures. On pöördunud ka valla poole eluruumi saamiseks. S.P on haige inimene, kuid tal on palju erialasid, millel võib töötada, samuti töötuna arvele võtta. S.P on lubanud mitte enam alkoholi tarvitada, on muutnud suhtumist ellu.

Kohtu seisukohad S.P on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg 2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. S.P on see esimene võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Elektroonilise järelevalve alla ei ole soovinud S.P vabaneda. Kohus on seisukohal, et S.P vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et S.P ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Isiku ennetähtaegne vabastamine tähendab tema vältimatut allutamist käitumiskontrollile KarS § 75, § 76 lg.4 alusel. Allutamisel käitumiskontrollile tuleb kohtul määrata KarS § 75 lg.1 p.1 järgi alaline elukoht, kus vabanenu l tuleb elada. Praegusel juhul elukoht, millega siduda kriminaalhooldus, puudub. Seega ei ole võimalik saata määrust elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ega määrata kriminaalhooldajat. Selline olukord välistab ennetähtaegse vabastamise. Lisaks elukoha puudumisele puuduvad S.P puhul ka kõik muud ennetähtaegset vabastamist toetavad tingimused: puudub töökoht ja sellega puudub sissetulek ehk enda elatamiseks vajalikud seaduslikud allikad, puudub sotsiaalne võrgustik, kelle toel vabanejal toime tulla. S.P lähedastel puudub võimalus vabanejat materiaalselt toetada ja ka suhtlemine on olnud vähene. S.P on sage alkoholitarvitaja, mis on uute kuritegude sooritamise risk. S.P vabastamist välistab ka tema käitumine karistusekandmise ajal- teda on viimase aasta jooksul vähemalt viiel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis tähendab, et isegi vangistuse rangetes tingimustes ei ole ta rikkumistest hoidunud. Asjaolu, et kõik rikkumised on olnud seotud allumatusega ja neil asjaoludel on tema suhtes kasutatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid (ametnikele mitteallumine, teda ei kamandata) näitab, et kriminaalhooldusele allutamine ei sobi sellisele isikule. Kriminaalhooldusel olija peab „alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas“ (KarS § 75 lg.1 p.3). Isikut, kes on korduvalt kuulutanud ja demonstreerinud mitteallumist, ei tule kriminaalhooldusele ennetähtaegselt vabastada.