Kriminaalasi nr 1-11-6733
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuli 2011. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-6733 (11260100970)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses R.H süüdistus KarS § 169 järgi
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
R.H Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, juhutööd, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 04.11.2008.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas KarS § 263 p 1 alusel rahaline karistus 21900 krooni (tasumata); 2) 29.01.2010. a Tartu MK Jõgeva kohtumajas KarS § 263 p 1, 3, 4 alusel 6 kuu vangistusega KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Advokaat Heiki Kuningas
Süüdi tunnistada R.H KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust R.H-le 29.01.2010.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-22342 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis R.H-le mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.H-le liitkaristuseks mõistetud vangistus 480 (nelisada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud KarS § 69 lg 4 alusel on R.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 1(3)
R.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles võtnud kohustuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 21.05.2010. a määruse alusel maksma elatist xxxxxxxxxxxa kasuks oma noorema kui kaheksateistaastase lapse xxxxxxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxxxülalpidamiseks alates 01.01.2010. a igakuiselt 2175 krooni (139 eurot) hoidub kuritahtlikult kõrvale lapsele igakuise elatusraha maksmisest. Elatusraha võlgnevus seisuga 01.06.2011. a on 2363 eurot. Seega pani R.H toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimeopanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.01.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kuus kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi kaheksa kuud vangistust. KarS 2(3)
§ 69 lg 1, 2, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 480 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks kaheksa kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on R.H kohustatud töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. KarS § 75 lg 4 alusel võtab R.H endale kohustuse hüvitada tekkinud võlgnevust, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 30 eurot kuni käitumiskontrolli lõpuni. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. R.H ja tema kaitsja esitasid taotluse, milles palusid vähendada süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid. Taotlust põhjendasid nad süüdistatava raske majandusliku olukorraga. R.H selgitas, et tal ei ole alalist tööd, kuna tema erialal ei ole elukohas olnud võimalik tööd leida. Elukohast kaugemale ei ole tal majanduslikult olnud võimalust minna tööle seoses suurte nõuetega, mis on sundtäitmisel – sundtäitmise käigus on arestitud tema arveldusarved ning talle töötasust alles jääv osa ei ole piisav, et tasuda võõrsil elamisega kaasnevaid kulusid. Lisaks on tal vaja toetada lähedasi seoses tervisliku seisundiga pidevat kõrvalist abi vajava õe kasvatamisel. Prokurör esitatud taotlustele vastuväiteid ei esitanud. Lisaks palus kaitsja sissenõutavad menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa, kuna nende korraga tasumine ei ole süüdimõistetule jõukohane ja täituri vahendusel lisanduks sellele veel täituritasu. Kohus leiab, et esitatud taotlused on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele tulenevalt KrMS § 180 lg 3, 424 ja 423. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et R.H tuleb igakuiselt hüvitada tekkinud elatisevõlgnevust ning tasuda ka jooksvalt elatist, mistõttu kogu menetluskulu sissenõudmine süüdimõistetult võiks seada lisaks süüdimõistetule raskesse olukorda ka lapse, kelle ülalpidamiseks elatis on välja mõistetud. R.H-le mõistetud karistus, s.o üldkasulik töö ja sellega kaasnevad kohustused, piiravad teatud perioodil samuti oluliselt süüdimõistetul raha teenimise võimalusi. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.