Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-13355
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
23. mai 2011, Tallinn
Kriminaalasi
G.G süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 15. veebruari 2011 aasta otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav G.G
Prokurör
Ringkonnaprokurör Natalja Lebed
Süüdistatav
G.G , ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 11.08.2010.
Kaitsja
Vandedavokaat Leelo Viil
Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-13355 G.G KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi süüditunnistamises ja karistamises
muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Maksim G.G, kuid tema osas pole otsust vaidlustatud.
alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei kummuta maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. Apellandi väide sellest, et kannatanu teda ära ei tundnud vastab tegelikkusele, kuid pole antud juhul G.G käitumisele antava juriidilise hinnangu osas oluline. G.G on ise kinnitanud kogu menetluse käigus ja seda ka apellatsioonis, et tema oli isikuks, kes võttis maas lamavalt kannatanult taskust ära mobiiltelefoni ja rahakoti ja jooksis ära. Asjade võtmine toimus pärast seda kui M.G.G tegevuse tagajärjel oli kannatanu pikali maas ja M.G.G hoidis teda kinni. Seega isegi kui võtta aluseks G.G enda ütlused on tema tegevus kvalifitseeritav röövimisena kuna tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba sooritatud, kuid selle toime kestab veel edasi/ Riigikohtu lahend 3-1-1-12-09/. KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg 2 p 7) on võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja/ Riigikohtu lahend nr 3-1-1-100-06/. Antud juhul on maakohus seaduslikult toimepandud kuriteo tehiolude väljaselgitamiseks tuginenud kannatanu ütlustele. Siinjuures peab märkima, et ka G.G enda ütlustega on tuvastatav, et tema võttis kannatanu asjad ära ajal, mil M.G.G poolt kasutatud vägivald veel kestis, kannatanu oli maas. Kannatanu ütluste kohaselt ei saanud ta ennast liigutada ega asjade hõivamist takistada kuna teda hoiti M.G.G poolt kinni. Tõendamist on leidnud, et M.G.G haaras kannatanul kaelast, lõi vastu jalga, millest kannatanu kukkus ja seejärel hoidis kannatanut kinni, mis tegi võimalikuks kannatanult G.G poolt asjade varastamise. Seega G.G käitumine on kvalifitseeritav röövimisena kuna täidetud on KarS § 200 lg 1 sätestatud objektiivne koosseis, vägivald kannatanu suhtes, mis kestis ajal, mil tema vara hõivati, teda hoiti kinni selleks, et vara hõivamine saaks edukalt toimuda. Süüdistatava väited sellest, et kannatanu andis erinevaid ütlusi temalt varastatud esemete suhtes on ekslikud. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kannatanu andnud varastatud esemete kohta täpselt samasugused ütlused nagu on teinud seda kohtueelsel menetlusel ja nagu on röövitud esemete loetelu ära toodud ka esitatud tsiviilhagis ja ka süüdistuses.
Nimelt on röövitud esemeteks mobiiltelefon, rahakott, milles oli sularaha, ID kaart, pangakaart. Asjaolu, et kannatanu esitas tsiviilhagi ka uue pangakaardi ja ID kaardi saamisega seonduvate kulutuste osas, pole käsitatav asjaoluna, et kannatanult oleks röövitud muid, süüdistuses esitamata esemeid. Süüdistuses äratoodud esemete hõivamist on tunnistanud G.G ise kohtuistungil ning seega apellatsiooni väited kellegi teise poolt kannatanu röövimisest on ainetud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.