Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-1256
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
16. mai 2011, Tallinn
Kriminaalasi
U.R-i süüdistuses KarS §199 lg 2 p 8,9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju
Maakohtu
märtsi
otsus
lühimenetluses Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav U.R
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Algis Sepp
Süüdistatav
U.R, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva , kinni peetud 21.11.2010.a.
Kaitsja
Advokaat Owe Ladva
Jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-1256 Igor
Tsernõšev’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
pandud
läbib vastavad kursused vanglas. Palub talle mõista karistuseks 1 aasta reaalset vangistust ja 1 aasta üldkasulikku tööd. Ta ei pannud kuritegusid toime mitte seetõttu, et viibis vabaduses vaid narkosõltuvuse tõttu. Ravi saamisel on tal võimalik elada korralikku elu.
Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks. Süüdistatav on toime pannud sissetungimisega 17 võõra vara vargust, enamus neist olid ka lõpule viidud. Kannatanutele tekitati olulisel määral kahju. Nagu on süüdistatav ise apellatsioonis märkinud pani ta kuriteod toime põhjusel, et soovis saada rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks. Apellatsioonis märgitud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus juba arvestanud ning muudele karistust kergendavatele asjaoludele pole apellant viidanud ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium leiab, et kuritegude tehioludes ei ole võimalik tuvastada mingeid erandlikke, kergendavaid asjaolusid, mis annaksid aluse jõuda järeldusele, et U.R-ile mõistetud karistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatava isiku osas on arvestatav, et ta on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning viimased kuriteod pani ta toime talle otsusega määratud katseajal. Ka eelnevalt on temale mõistetud karistus hiljem täitmisele pööratud. Seega on süüdistatav oma käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ning kolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Vastavalt karistatuse õiendile on U.R-i aastate vältel karistatud ka narkootikumide ebaseadusliku tarvitamise eest / 4 kd. t.lk. 19-23/ ning narkosõltuvust kinnitab süüdistatav ise ka apellatsioonis. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav märkis, et on aru saanud sõltuvusest vabanemiseks ravi saamise vajadusest. Selline suhtumine on kindlasti positiivne ja võib olla esimeseks sammuks õiguskuuleka, normaalse elu elamiseks edaspidi, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellel on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes, isegi kui ta seda probleemi teadvustab. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et KarS § 69 sätestatu ei võimalda kohaldada sellist osalist vangistuse asendamist üldkasuliku tööga nagu on taotlenud apellant. Tegemist on vangistuse asenduskaristusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.