Kohtulahend

65 lg 2 alusel 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, väärteokorras karistatud 6-l korral; tõkendit kohaldatud ei ole, kannab karistust Kaitsja

Advokaat Andres Veski

Süüdistatav

M.Z Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, em akeel-eesti keel, ei tööta, töövõimetuspensionär, kriminaalkorras karistatud 11.06.2004. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 320 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega KarS § 74 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, väärte okorras karistatud 4-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Vandeadvokaat Aivar Hint

Süüdistatav

B.U Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxx, i sikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistatud ühel korral (karistatus kustunud), väärteokorras kar istatud 13-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.I katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades B.U tasuma igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a juunist vähemalt 20 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. I süüdistatakse selles, et tema 5.veebruaril 2010. a ajavahemikul 20.40 - 22 xxxxxxx xxxxxxxxxxx maja trepikojas, s.o avalikus kohas ei allunud Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinike seaduslikule korraldusele keerata oma korteris muusika vaiksemaks, kuna see häiris naabrite rahu, sõimas teda korrale kutsunud naabrit xxxxxxxxxxxxx ebatsensuursete sõnadega ning seejärel võttis oma korterist puidust kurika, so relvana kasutatava eseme, millega tegi ähvardavaid liigutusi politseiametnike suunas ja karjus xxxxxxxxxxxxxx „sinu tapan ma nüüd küll ära“ ning peksis kurikaga korduvalt vastu põra ndat, ust ja seinu. Oma tegevusega rikkus A. I trepikojas viibivate isikute rahu ja tekitas neis hirmu. Seega pani A. I toime avaliku korra rikkumise, mis oli seotud vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvatele isikutele ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o KarS § 263 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakseI A. selles, et tema samal ajal samas kohas koos M.Z ja M.J M.J-iga solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinikke xxxxxxxxxxxt, xxxxxxxxxxxxxt, xxxxxxxxxxxxt ja xxxxxxxxxx ebatsensuursete ja halvustavate väljenditega (mendid, värdjad, munnid, ime munni, ahvid, gorillad) ning lisaks sellele tegi politseinike suunas sugutamisliigutusi ning M.J ahvi hüplemist väljendavaid liigutusi. Seega pani A. I toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 275 järgi kvali fitseeritava kuriteo. M.J süüdistatakse selles, et tema 5.veebruaril 2010.a. ajavahemikul 20.4022 00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja trepikojas lükkas koos B.U j a M.Z-iga oma ametikohustusi täitva Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabel xxxxxxxxxxxe jõuga korteriukse vahelt välja ning tekkinud rüseluse käigus lükkas tema labakäe vastu uksepiita, mille tagajärjel kannatanu sai parema labakäe turse ja pindmised marrastused. Seega pani M.J toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse M.J selles, et tema sam al ajal samas kohas koos A. ja

I M.Z

5(8)

M.Z-iga solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri Jõge politseijaoskonna patrullpolitseinikkexxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxt jaxxxxxxxxxxx ebatsensuursete ja halvustavate väljenditega (mendid, värdjad, munnid, ime munni, ahvid, gorillad) ning lisaks sellele tegi politseinike suunas ahvi hüplemist väljendavaid liigutusi ning A. I tegi sugutamisliigutusi. Seega pani M.J toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.Z süüdistatakse selles, et tema 5. veebruaril 2010. a aj avahemikul 20.40- 22.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja trepikojas lükkas koos B.U ja M.J-iga om a ametikohustusi täitva Lõuna Prefektuuri Jõgeva p olitseijaoskonna vanemkonstaa bel xxxxxxxxxxxx jõuga korteriukse vahelt välja ning tekkinud rüseluse käigus lükkas tema labakäe vastu uksepiita, mille tagajärjel kannatanu sai parema labakäe turse ja pindmised marra stused ning haaras xxxxxxxxxx politsei vormijope kapuutsist, mis rebenes jope küljest. Seega pani M.Z toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse M.Z selles, et tema samal ajal samas kohas koos A. I ja M.J M.J-iga solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinikke xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxebatsensuursete ja halvustavate väljenditega (mendid, värdjad, munnid, ime munni, ahvid, gorillad) ning lisaks sellele tegi M.J politseinike suunas ahvi hüplemist väljendavaid liigutusi ni ng A. I sugutamisliigutusi. Seega pa ni M.Z toime võimue sindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.U süüdistatakse selles, et tema 5.veebruaril 2010. a ajavahemikul 20.40 -22.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaja trepikojas lükkas koos M.Z ja M.J-iga oma ametikohustusi täitva Lõuna Prefektuuri Jõgeva p olitseijaoskonna vanemkonstaa bel xxxxxxxxxxxx jõuga korteriukse vahelt välja ning tekkinud rüseluse käigus lükkas tema labakäe vastu uksepiita, mille tagajärjel kannata nu sai parema labakäe turse ja pindmised ma rrastused ning M.Z haarasxxxxxxxxxxx politsei vormijope kapuutsist, mis rebenes jope küljest. Seega pani B.U toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 263 p 2 j a 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav A. I-le karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 275 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, nõuab prokurör A. I liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.02.- 08.07.2010, so 5 kuud ja 2 päeva, ärakandmisele kuulub 9 kuud j a 28 päeva vangistust, seda KarS § 74 alusel mitte kohaldades 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Määrata A.I katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning e sitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õp pimiskoha muutmiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata A. I lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 274 lg 1 jä rgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav M.J-ile kari stuseks 4 kuud vangistust. KarS § 275 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, 6(8)

üksikkaristustest raskema suurendamise teel, nõuab prokurör M liitkaristuseks 6 kuu d vangistust. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 11.10.2010. a otsusega mõi stetud karistusega, nõuab prokurör M.J liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestada alates 21.aprillist 2010. a. KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav M.Z-ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 275 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdi statavale kari stuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, nõuab prokurör M.Z liitkaristuseks 4 kuud vangistust, seda KarS § 74 alusel mitte kohaldades 18 kuulise katseajaga. Määrata M.Z katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla j a panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas aadre ssil: xxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning e sitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks. KarS § 274 lg 1 jä rgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav B.U-le karistuseks 3 kuud vangistust, seda KarS § 74 alusel mitte kohaldades 18 kuulise katseajaga. Määrata B.U katseaj aks kriminaalhooldaja järelevalve alla j a panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning e sitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxle on tekitatud füüsiline kahju. Lõuna Prefektuur on esitanud tsiviilhagi 600 krooni (38,35 eurot) nõudes lõhutud jope kapuutsi hüvitamiseks, mis kuulub sissenõudmisele M.Z-ilt , M.J-ilt ja B.U-lt. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jä id kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e t süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Kaitsjad esitasid taotluse menetluskulude vähendamiseks, kuna osa menetluskuludest on seotud kaitsja kohale sõitmisega teisest linnast, mida ei lisanduks, kui kaitsja oleks olnud määratud kohapealt. Lisaks palus A.I ja M.Z kaitsja arvestada ka asjaoluga, et tegemist on invaliidsuspensioni saavatae isikutega, ke lle ülalpidamisel on veel ka alaealisi, mistõttu käiks kogu menetluskulu tasumine neile ilmselt üle jõu. Prokurör ei vaielnud menetluskulude vähendamisele vastu. Lisaks palusid M.Z ja B.U kaitsjad väljamõistetavate menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigilt süüdimõistetutelt sissenõutavaid menetluskulusid tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada. A. I ja M.Z sissetulekuteks on ca 150-160 e uro suurune invaliidsuspension. B.U teeb enda sõnul juhtöid, mille eest saab sissetulekut keskmiselt 200 eurot kuus. M.J kannab vangistust juba üle aasta ja ei oma sissetulekut. Menetluskulud, sõltuvalt süüdistatavast, on käesolevas kriminaalasjas 520-580 eurot, mille tasumine käib isikutele ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus menetluskulusid. Lisaks leiab kohus, et A. I , M.Z ja B.U, kellel kõigil on olemas mi ngigi sissetulek, 7(8)

menetluskulude tasumine tuleb ajatada ühe aasta peale KrMS § 424 ja 423 alusel, kuna kogu väljamõistetava summa korraga tasumine ei ole arvestades sissetulekute suurusi reaalselt võimalik. Käesolevas asjas on tunnistatud asitõendiks heledast puidust kurikas, mis on antud hoiule Lõuna Prefektuuri Jõgeval asuvasse asitõendite hoi ukambrisse (t.l 31-33). Kohus leiab, et tulenevalt KarS § 83 lg 1 tuleb nimetatud asitõend konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse täitm isel hävitada.

Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.