lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-8549/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 11.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-8549/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-8549/8Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja23.08.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2011. a Rapla

Kriminaalasja number

1-10-8549

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv

Arutatav asi

Tallinna vangla Rapla Talituse kriminaalhooldaja Kõpperi erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

Aivar Mäesalu 36310200301 elukoht: xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta kriminaalhooldaja kohtuotsusega määratud rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Reet

taotlus, süüdimõistetule kohustuste tühistamiseks,

Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Rapla Maakohtule.

Asjaolud Pärnu Maakohtu otsusega nr.1-10-8549 23.08.2010.a. mõisteti Aivar Mäesalu süüdi KarS § 169 järgi ja karistati 4-kuulise vangistusega, mida tingimuslikult ei pööratud täitmisele 18-kuulise katseajaga. KarS § 75 lg.2 p.4 alusel kohustas kohus Aivar Mäesalu kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest asuma tööle või pöörduma perearsti poole püsiva töövõimetuse määramiseks vajalike dokumentide vormistamiseks. 9.05.2011.a. saabus kohtule kriminaalhooldaja Reet Kõpperi erakorraline ettekanne, taotlusega Aivar Mäesalule määratud kohustuste tühistamiseks. Ettekande kohaselt pöördus Aivar Mäesalu 2010.a. oktoobrikuus perearsti poole, kes suunas ta neuroloogi vastuvõtule, kelle poolt teostatud analüüsid ja dokumendid saadeti Sotsiaalkindlustusameti Põhja Tallinna büroosse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks. 14.01.2011.a. otuse kohaselt on Aivar Mäesalu osaliselt (30%) ulatuses töövõimetu, millises ulatuses töövõimetuse tuvastamisega ei kaasne rahalist

kompensatsiooni. Aivar Mäesalu poolt esitatud vaiet, kus ta taotles oma tervisliku seisundi osas täiendavat ekspertiisi, Sotsiaalkindlusameti vaidluskomisjon ei rahuldanud. Kuna Aivar Mäesalu füüsiline tervis ei võimalda tal pikalt kõndida, raskusi tõsta ja kummardada, on tema pidevad tööotsingud olnud seni asjatud ning ta elab ainult omavalitsuse toimetulekutoetusest. Kuna süüdimõistetu on katsejal kehtivaid kontrollnõudeid täitnud laitmatult ning ka muus osas ei ole tema eluviisidele etteheiteid, taotleb kriminaalhooldaja Aivar Mäesalu vabastamist talle kohtuotsusega määratud kohustustest. Kriminaalhooldaja märgib ka seda, et Aivar Mäesalul puudub võimalus hüvitada elatisraha nõuet. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus ei ole põhjendatud. Aivar Mäesalu mõisteti süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas kuriteos so selles, et ta on rikkunud vanemana alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Aivar Mäesalu ei ole jõudnud pensioniikka ning teda ei ole tunnistatud pensionäriks ka töövõimetusega seoses, mistõttu kohustas kohus Aivar Mäesalut kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates tööle asuma, tagamaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmine süüdimõistetu poolt. Kuna Aivar Mäesalu kinnitas kohtuistungil, et on täielikult töövõimetu, kohustas kohus teda alternatiivselt tööle asumisele pöörduma perearsti poole töövõimetuse määramiseks vajalike dokumentide vormistamiseks. Alternatiivse kohustuse eesmärgiks oli sundida süüdimõistetut oma invaliidsust kindlaks tegema, et tal oleks lapse ülalpidamiskohustust võimalik täita invaliidsuspensioni ja muude riiklike toetuste kaudu. Käesolevaks ajaks on selgunud, et Aivar Mäesalu töövõime kaotus on 30%, milline olukord ei anna talle õigust invaliidsuspensionile. Seega on Aivar Mäesalu võimeline ja kohustatud töötama, et oma alaealisele lapsele ülalpidamist anda. Kohus ei kahtle, et Aivar Mäesalu väidetavad tervisehädad võivad olla takistuseks töökoha leidmisel, kuid see ei anna alust kohtu poolt määratud kohustuse tühistamiseks. Nimetatud asjaolu oli kohtule teada ka kohtuotsuse tegemise ajal, mistõttu määratigi alternatiivne kohustus – teha töövõimetus kindlaks seaduses ettenähtud korras. Kuna töövõimetus on vaid osaline, tuleb Aivar Mäesalul täita esmane kohustus – asuda tööle. Kindlasti ei vabasta Aivar Mäesalul 14.01.2011.a. kindlaks tehtud osaline töövõimetus teda varasemalt kujunenud elatisraha võlgnevuse tasumisest. Osalisele töövõimetusele toetudes võib Aivar Mäesalu taotleda kohtult väljamõistetud elatisraha vähendamist hagimenetluse korras.

Kohtunik:

Anne Randjärv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.