Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-16611
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Malle Preimer, Julia Katškovskaja
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 17. veebruari 2011 otsus
Apellatsiooni esitaja
J.K, ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, haridus 7 klassi, ei õpi ega tööta, eluk.XXXX XX XXXXXXXX XXXX XXXXXX XX-X, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:
Resolutsioon
Jätta J.K apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
KarS § 65 lg 2 alusel liiteti sellele 16.11.2010 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus vangistus 9 kuud ja mõisteti süüdistatavale lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 1.02.2011. J.K tunnistati süüdi selles, et ta varem süstemaatilise varguse eest karistatud isikuna pani toime vargustena kvalifitseeritavaid varavastaseid süütegusid 26.10.2010, 27.10.2010, 27.10.2010, 3.11.2010, 19.11.2010, 4.12.2010, 14.12.2010, 6.01-7-01.2011 ja 31.01.2011.
raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et karistuse individualiseerimine selle asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik vaid siis, kui toimepandud kuritegu või selle sooritajat iseloomustavad mingid erandlikud asjaolud, mis võimaldavad jätta mõistetud karistuse tingimuslikult kohaldamata. Kui need nn erandlikud asjaolud puuduvad, pööratakse mõistetud karistus täitmisele, s.o puudub alus karistuse edasiseks individualiseerimiseks
kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda kuritegude toimepanemisel; see välistab aga koheselt KarS § 69 sätete rakendamise. Apellandi taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. 6.3 Apellatsioonis kinnitab J.K sedagi, et tema tõsiseks sooviks on vabaneda alkoholisõltuvusest, mis on tinginud tema poolt kuritegude toimepanemise. Ka seda küsimust on maakohus käsitlenud ning märkinud, et J.K on varasemaltki avaldanud soovi osaleda ning ka osalenud alkoholismivastasel võõrutusravil, mis on aga jäänud tulemusetuks, kuivõrd süüdistatav lihtsalt jätkas alkoholi tarvitamist. Sellises situatsioonis tuleb karistuse mõistmisel iseäranis pidada silmas õiguskorra kaitsmise huvisid ning otsustavalt eitada karistuse individualiseerimise võimalikkust selle asendamisel üldkasuliku tööga. Kriminaalkolleegiumi jaoks mõistetamatult panebki J.K apellatsioonis omavahel sõltuvusse enda vabastamise kinnipidamiskohast ning alkoholist loobumise; nii kirjutab süüdistatav selgesõnaliselt, et vanglas viibimine „ei muudaks selles osas midagi“. Selles osas peab kriminaalkolleeguim vajalikuks märkida esmalt seda, et erinevate sotsiaalprogrammidega on võimalik liituda ka kinnipidamiskohas, teisalt aga seda, et enda poolt pakutud võimaluste kasutamine (võõrutusravile minek või nn ampulli paigaldamine) on J.K võimalik jätkuvalt ka siis, kui ta vabaneb kinnipidamiskohast. Nimetatud probleemi lahendamine ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas J.K vabastada tingimuslikult kinnipidamiskohast või mitte; see sõltub ainuüksi sellest, kas ja millisel määral soovib J.K reaalselt sellest probleemist vabaneda ning isiku vabal tahtekujundusel.
Paavo Randma
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.