Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Karistuse valikul on arvesse võetud kannatanu seisukohta ja kahju vabatahtlikku heastamist. F.B kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava F.B kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et F.B tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 21.01.2010.a. ajavahemikul kella 15.30 kuni 15.50 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis valdaja, xxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt, viimase kasutuses olevasse tuppa, lüües selleks jalaga vastu xxxxxxxxxxxxxxxx toa ust, mille tulemusena läks ukse lukustus puru ning seejärel sisenes xxxxxxxxxxxxxxxe tuppa, kuid kuuldes, exxxxxxxxxxxxxxxxxappi karjub, väljus toast. Seega pani F.B toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: Mõista süüdi KarS § 266 lg 1 alusel ning mõista karistuseks rahalist karistust 80 pm s.o summas 256 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 ( üks ) aasta jooksul tasudes alates kohtuotsusele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 22 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole. Ehkki tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, ei pea kohus seda sedavõrd rängaks teoks, mis peaks kaasa tooma eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Praeguseks ajaks on katseaeg lõppenud. Süüdistataval on püsiv sissetulek pensioni näol ja kohane on kohaldada rahaline karistus. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kohtuistungil osalenud kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus õigusabi tasu ja kulude kohta summas 31,96 eurot (tl.49-50). Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata ja välja mõista tasu ja kulud riigi tuludesse süüdimõistetult.. Kokku taotletud õigusabi tasu tasu ja kulusid 51.14 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu, p.3 järgi ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud F.B*ilt. Kohtunik Ü.Raag

Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Einar Vilt kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Tal on püsiv sissetulek ja ta tuleb selle arvel toime nii pere ülalpidamisega kui ka trahvi tasumisega. Kaks kuud jätkub veel kriminaalhooldus eelmise kohtuotsuse alusel. Kahetseb väga toimepandut. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava Einar Vilt kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud. Süüdistataval puudub püsiv sissetulek ja trahvi tasumise võimalus. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks, vähendada väljamõistetavat sundraha ja ajatada menetluskulude tasumine.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Einar Vilt tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 0,80 mg/l alkoholi ) , juhtis 24.03.2011.a. kell 13.03 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Aia tn 33 parklas mootorsõidukit Chrysler reg.nr 523 AOP. Sellega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Einar Vilt*ile karistuseks rahalist karistust 250 pm s.o summas 800 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 ( kümme ) kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 80 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole, isiku käitumisele tingimisi mõistetud karistuse kandmise ajal ehk allumisele kriminaalhoolduse nõuetele. Seetõttu ei ole õigustatud raskema karistusliigi- vangistuse kohaldamine. Eelmise kohtuotsusega kanda olev tingimusliku karistuse kandmine jätkub. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus

KrMS § 256 lg.2 alusel 209 euroni. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.34), millega on hüvitatud tasu 38,35 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 57,53 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.