Kohtulahend

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 ning riigi õigusabi seaduse § 15 lg 3 ja § 25 lg 4 alusel välja mõista F.B-lt riigituludesse menetluskuluna 38 eurot 35 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „F.B, 1-10-12161, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „F.B, 1-10-12161, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „F.B, 1-10-12161, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale, kriminaalhooldusametnikule ja allkirja vastu F.B-le ning teadmiseks Tartu Vanglale ja menetluskulude osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

21.09.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 1 aasta. 25.03.2011.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdimõistetu F.B suhtes koostatud erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek, pöörata karistus F.B suhtes täitmisele. Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt on selle esitamise põhjuseks F.B üldkasuliku töö ajakavade rikkumised. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on F.B hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 25.03.2011 on F.B kohtuotsusega määratud 360-st üldkasuliku töö tunnist 6 kuu jooksul ära tehtud vaid 90 tundi. Lisaks on F.B jätnud mõjuvate põhjusteta täitmata registreerimiskohustuse – 16.02.2011 ja 03.03.2011 ei ilmunud registreerimisele ja ei teatanud ka ilmumata jäämiste põhjustest. 01.04.2011.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja täpsustas, et erakorralise ettekande esitamise järgselt on F.B juurde teinud 40 üldkasuliku töö tundi ja seega kokku on tehtud 130 üldkasuliku töö tundi. 01.04.2011.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorrlises ettekandes tehtud ettepaneku juurede, kuna F.B ei soovi

kriminaalhooldusametnikuga jätkuvalt koostööd teha – F.B pidi ilmuma registreerimisele eile, s.o 31.03.2011.a, kuid jättis tulemata. F.B avaldas kohtuistungil, et teeb üldkasuliku töö ära, eile tegi üldkasulikku tööd ja unustas krimimnaalgooldaja juurde tulla. Kaitsja taotles F.B-le võimalust üldkasliku töö ärategemiseks. Prokurör taotles karistuse täitmisele pööramist. Kohtu seisukoht KarS § 69 lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Käesoleval juhul anti F.B-le 21.09.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega võimalus jääda 6 kuu reaalse vanglakaristuse asemel vabadusse ja kanda enda karistus üldkasuliku töö näol ära vabaduses, täites samal ajal kontrollnõudeid. Kohtu hinnangul ei ole F.B seda võimalust tema enda süülisest käitumisest tingituna otstarbekohaselt kasutanud ja on asunud põhjendamatult süüdistama selles, et ajakavad on täitmata, nii töökohti, kelledega olevat konflikti läinud, kui ka kriminaalhooldajat, kes tuleks välja vahetada. Kohtu hinnangul on F.B-le kriminaalhooldusametniku poolt igati vastu tuldud ja antud mitmeid uusi võimalusi sellega, et talle on võimaldatud uusi üldkasuliku töö tegemise kohti. Sellega ei ole aga olukord oluliselt muutunud, kuna senini ei ole F.B nõuetekohaselt täitnud mitte ühtegi üldkasuliku töö tegemise ajakava. Kuna üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 1 aasta ja käesolevakas ajaks on 6 kuud juba möödunud ja selle aja jooksul on F.B suutnud ära teha üksnes 130 tundi üldkasulikku tööd, siis F.B senist käitumist arvestades ei ole üldkasuliku töö 1 aasta jooksul ärategemine enam tema puhul ka reaalne. Kuna F.B jättis 16.02.2011.a, 03.03.2011.a ja 31.03.2011.a mõjuvate põhjusteta ilmumata registreermisele (KarS § 75 lg 1 p 2), 31.03.2011.a jättis kriminaalhooldusametnikule esitamata töölehe üldkasuliku töö tegemise kohustuse kohta (KarS § 75 lg 1 p 3), ja ta on jätnud mõjuvate põhjusteta täitmata üldkasuliku töö ajakavad (ajakava nr 1 kohaselt pidi tegema 28 tundi, kuid tegi 26 tundi; ajakava nr 2 kohaselt pidi tegema 72 tundi, kuid tegi vaid 4 tundi, ajakava nr 3 kohaselt pidi tegema 32 tundi, kuid tegi 25 tundi, ajakava nr 4 kohaselt pidi tegema 40 tundi, kuid tegi 26 tundi) , milline käitumine on käsitletav üldkasuliku

töö tegemisest kõrvalehoidumisena, siis pöörab kohus vangistuse F.B suhtes täitmisele. F.B suhtumine talle antud võimalusse, kanda enda karistus ära vabaduses, avaldub eriti ilmekalt 31.03.2011.a registreerimisele ilmumata jäämises ja 31.03.2011.a kriminaalhooldusametnikule enda üldkasuliku töö tegemise kohta töölehe esitamata jätmises. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et 01.04.2011.a kohtuistungil erakorralise ettekande menetlemisel avaldas F.B, et käesolev erakorraline ettekanne ei ole tema suhtumist mingilgi määral muutnud. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.