Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-4102 (11250100477)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Ain Kütt süüdistus KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
§ 424 järgi
avalikul kohtuistungil
Süüdistatav
ik. 36803120041, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
õigus 2 (kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
Prokuröri poolt kohtus Ain Kütt`ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära,
so 100x3.60=360.-( kolmsada kuuskümmend) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 360:12=30.-(kolmkümmend) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Ain Kütt’ i süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale karistuse vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus (ka lisakaristus) vastab KarS §-s 56 sätestatule. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni, ehk 3.20 EUR-i. Kuna Ain Küti päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 3.60 EUR-i, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 3.60 EUR-i (tl. 15). Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – Ain Kütt suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Ain Kütt’ ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 (1,5) palga alammäära suuruses summas so (1,5x278,02)= 417 eurot 03 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale Kersti Põllule Ain Kütt’ i kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 6 pooltunni eest 6x15.98=95.88 EUR-i, millele lisandub käibemaks 20%, ehk 19.18 eurot, kokku kõik 115.06 EUR-i (poole tunni tasuks on kehtestatud 15.98 EUR-i). Kohus peab tasu arvestatuse põhjendatuks Vastavalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdistatav. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Ain Küti ülalpidamisel on kaks alaealist last, tema töötasu jääb minimaalpalga lähedale. A. Kütt on varem kriminaalkorras karistamata isik. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Ain Kütt’ ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Ain Kütt on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ain Kütt’ i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.