1-11-2025
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.03.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number
1-11- 2025 (10230116278)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristina Väliste
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Tõlk
Katrin- Jana Vaab
Kriminaalasi
B.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi lühimenetluses
Süüdistatav
, isikukood xxx, kodakondsus B.E määratlemata, emakeel vene keel, kesk-eriharidus, ei tööta, elukoht xxx; tõkend alates 12.01.2011.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld aadressilt Maleva 2B-9, Tallinn / I kd, tl 26/ Varem kriminaalkorras karistatud: - 11.04.1989.a. Kaliningradi I. Baltilaevastiku sõjatrib. Vene NFSV KrK § 15- § 102, Vene NFSV KrK § 146 lg 2, Vene NFSV KrK § 195 lg 2, Vene NFSV KrK § 218 lg 2 , Vene NFSV KrK § 247, Läti NSV KrK § 15- § 197 lg 2, Läti NSV KrK § 218 lg 2 alusel vangistusega 10 aastat; - 13.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel vangistusega 4 kuud; - 18.01.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, KrK § 40 lg 3 alusel vangistusega 1 aasta; - 04.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 4 aastat, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat, KarS § 74 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat; - 09.01.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat ja
8 kuud. Vabanes pärast karistuse 03.03.2010.aastal. Karistatus kustumata. Kaitsja Prokurör
Riine Lumiste Katrin Kabel
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule ( Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme ( 7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 ( kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et isikul, kellel puudub töökoht ja legaalne sissetulek on täitedokumendi täitmine raskendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.E-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse ja kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 172.58 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Tsiviilhagi kriminaalasjas kannatanu ZK esitatud ei ole. Kannatanu AK on kohtueelses menetluses avaldanud, et süüdistatav on talle kahju hüvitanud ning ta ei soovinud tsiviilhagi esitada. Kuivõrd lühimenetluses teeb kohus otsuse kirjalike materjalide põhjal, siis tuleb asuda seisukohale, et kannatanu A.K on tsiviilhagist loobunud ning käesoleva kriminaalasja raames tuleb see jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Omavaheliste varaliste vaidluste korral on kannatanul õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Kohtunik Kristina Väliste
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.