lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-3-11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 21.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-3-11
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
21.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1822
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-3-11

Otsuse kuupäev

21. veebruar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Hendrik Kurvitsa süüditunnistamises KarS § 344 lg 1 ning § 22 lg 2, 3 - § 209 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-8457

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hendrik Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Madis Mahlapuu kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kretel Tamm

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

2. veebruar 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a kohtuotsus Hendrik Kurvitsale liitkaristuse mõistmise osas.
2.Mõista KarS § 64 lg 1 alusel Hendrik Kurvitsale liitkaristuseks kaks aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita sellele karistusele Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2006. a otsusega mõistetud karistus ja mõista Hendrik Kurvitsale lõplikuks karistuseks vangistus kaheks aastaks ja üheteistkümneks kuuks, arvates karistusest maha Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, so üksteist kuud vangistust.
3.Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a otsus muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2010. a otsusega mõisteti Hendrik Kurvits süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja KarS § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati vastavalt vangistusega neljaks kuuks ning vangistusega kaheks aastaks ja kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti H. Kurvits süüdi KarS §-de 280 lg 1 ja 414 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vastavalt vangistusega kaheks kuuks ja neljaks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus neljaks aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nelja-aastast vangistust Tartu Maakohtu
20.oktoobri 2006. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o ühe aasta ja ühe kuu võrra. KarS § 65 lg 1 alusel loeti H. Kurvitsale mõistetud kahe aasta ja kuue kuune vangistus kaetuks KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks mõistetud vangistusega, mõistes talle lõplikuks karistuseks vangistuse viieks aastaks ja üheks kuuks. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks 16. detsembri 2008.
2.Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka V.L, O.K ja G.A, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 3.1 H. Kurvits tunnistati KarS § 344 lg 1 järgi süüdi sellest, et ta võltsis 2005. a M. P. ja 2004. a O.K-ni tööraamatut. Võltsitud valede andmetega tööraamatu alusel tekkis M. P.-l ja O.K õigus saada tööstaaži eest töövõimetuspensioni. 3.2 KarS § 22 lg-te 2 ja 3 ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi tunnistati H. Kurvits süüdi selle eest, et täpsemalt tuvastamata ajal 2004. a kihutas ja aitas ta kaasa G.A ning O.K-ni poolt kelmuse toimepanemisele ning täpsemalt tuvastamata ajal 2005. a kihutas ja aitas kaasa M. P. poolt kelmuse toimepanemisele. Süüksarvatav tegu seisnes kõigil juhtudel selles, et H. Kurvits pakkus vastavalt M. P.-le ja O.K-le võimalust taotleda töövõimetuspensioni ilma selleks tegelikku seaduslikku alust omamata. Ta võltsis töövõimetuspensioni taotlemiseks nende nimele tööraamatu, mille toimetas perearst V.L kätte, kes

koostas M. P., G.A ja O.K-ni tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Tegelikest asjaoludest eelkirjeldatud viisil teadvalt loodud ebaõige ettekujutuse tõttu määras Tartu Pensioniamet M. P.-le, G.A-le ja O.K-le püsiva töövõimetuse ja töövõimetuspensioni. 3.3 KarS § 414 lg 2 p 2 tunnistati H. Kurvits süüdi selles, et ta soetas ajavahemikul 1992-1994 kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult 10-20 kg lõhkeainet trotüüli, mille toimetas T. E. elamus XXXXXX XX Tartus. Umbes kaks kuud peale lõhkeaine soetamist viis ta suurema osa sellest (v.a 800 g) ära. Eelnimetatud 800 g lõhkeainet hoidis H. Kurvits teiste isikute teadmata ebaseaduslikult XXXXXX XX asunud garaaži pööningul kuni 4. maini 2007, s.o kuupäevani, kui T. E. oma elamu ära müüs ning kõik hooned uuele omanikule üle andis. Kirjeldatud tegevusega rikkus H. Kurvits lõhkematerjaliseaduse ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 1992. a määrusega nr 150 kinnitatud lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise korra nõudeid. 3.4 KarS § 280 lg 1 järgi tunnistati H. Kurvits süüdi selles, et ta esitas 6. detsembril 2007 Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna Nõlvaku Piirkonnakeskusesse valeandmeid sisaldava sotsiaaleluruumi taotluse, kus märkis oma tegelikuks elukohaks Tartu linna ning eelmiseks tegelikuks elukohaks aadressi XXXXX XX, Tartu, kuigi ta ise Tartu linnas ja nimetatud aadressile ei elanud. Samuti esitas H. Kurvits suuliselt ebaõigeid andmeid Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonnale, et ööbib vahel ka aadressil XXXXXXXX X Tartu, kuigi tegelikult seal ei ööbinud. Ametiasutusele valeandmete esitamisega soovis H. Kurvits saada Tartu Linnavalitsuse poolt tasuta üürikorterit, mis on käsitletav muu hüvena KarS § 280 mõttes. 4.1 H. Kurvitsa kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja H. Kurvitsa õigeksmõistmist kõigis talle süüks arvatud kuritegudes. Kaitsja leidis, et H. Kurvits ei esitanud sotsiaalelamispinda taotledes Tartu Linnavalitsusele valeandmeid. Apellandi hinnangul puuduvad kriminaalasjas otsesed tõendid selle kohta, et H. Kurvits oleks ebaseaduslikult käidelnud Tartus, XXXXXX XX kõrvalhoone pööningult leitud lõhkeainet või et tal oleks üldse olnud puutumus selle lõhkeainega. H. Kurvitsa poolt KarS § 344 lg 1; § 22 lg 2, 3 ja § 209 lg 2 p l järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise kohta tõendid puuduvad. 4.2 Apellatsiooni esitas ka süüdistatav H. Kurvits, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

5.Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a otsusega rahuldati H. Kurvitsa ja tema kaitsja apellatsioonid osaliselt. Maakohtu otsus tühistati H. Kurvitsa süüditunnistamises KarS § 280 lg 1 ja § 414 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti ta nendes kuritegudes õigeks. H. Kurvits mõisteti õigeks ka talle KarS § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi süüks arvatud G.A kelmuse toimepanemisele kihutamises ja kelmusele kaasaaitamises. Süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus tühistati veel H. Kurvitsale KarS §-de 22 lg-te 2 ja 3 ning 209 lg 2 p 1 järgi karistuste mõistmises ja KarS §-de 64 ja 65 alusel liitkaristuse mõistmises, samuti temalt menetluskuludena tunnistaja G. S.ile makstud hüvitise 380 krooni ja DNA ekspertiisi läbiviimise kulu 76650 krooni väljamõistmises. Nimetatud menetluskulud jäeti riigi kanda. Tühistati ka H. Kurvitsalt sundrahana 10875 krooni väljamõistmine ja mõisteti talt sundrahana välja 6252 krooni. Ringkonnakohus mõistis H. Kurvitsale KarS § 22 lg-te 2 ja 3 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis ringkonnakohus H. Kurvitsale KarS § 344 lg 1 ning KarS §-de 22 lg 2, 3 ja 209 lg 2 p 1 järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Ringkonnakohus jättis aga H. Kurvitsale moodustamata liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6.Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a otsuse peale esitas kassatsiooni H. Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Madis Mahlapuu. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja H. Kurvitsa õigeksmõistmist KarS § 344 lg 1, § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi või alternatiivselt uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista H. Kurvitsale liitkaristus ka KarS § 65 lg 1 alusel. 6.1 Kaitsja hinnangul on ringkonnakohus eksinud H. Kurvitsale liitkaristuse mõistmisel. H. Kurvits tunnistati arutatavas asjas süüdi kelmusele kihutamises ja sellele kaasaaitamises ning dokumendi võltsimises. Teda karistati kuritegude kogumi eest vangistusega kaheks aastaks. Ringkonnakohus on aga tähelepanuta jätnud asjaolu, et H. Kurvits oli teise kriminaalasja raames juba Tartu Maakohtu 20. oktoobril 2006. a otsusega süüdi tunnistatud ning praeguses kriminaalasjas käsitletud kuriteod olid toime pandud enne kohtuotsuse tegemist nimetatud teises kriminaalasjas. Seega tulnuks H. Kurvitsale karistuse mõistmisel arvestada KarS § 65 lg-s 1 sätestatut, mida pole aga tehtud. 6.2 Süüdistus KarS § 344 lg 1, § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi on kassaatori arvates tõendamata ja tugineb H. Kurvitsa kaitseõigust rikkudes määravas osas kaassüüdistava O.K ütlustele, keda H. Kurvitsal ei olnud võimalik kohtus küsitleda. Ühtlasi leiab kassaator, et ringkonnakohus on kriminaalasja menetledes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Seda põhjusel, et ringkonnakohus on nõustunud süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi maakohtu järeldustega ja jätnud omalt poolt seda puudutavatele tõenditele hinnangu andmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kassaator heidab ringkonnakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis seisneb tuvastatud asjaoludest ebaõigete järelduste tegemises ringkonnakohtu poolt, kuna ringkonnakohus on nõustunud maakohtu otsuses tehtud järeldustega. Kolleegium kordab sellega seoses oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-09, p 6).
8.Puutuvalt kassaatori väidetesse selle kohta, et kohtud on H. Kurvitsa süüditunnistamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest talle süüksarvatud tegude toimepanemine H. Kurvitsa poolt on tõendamata, märgib kriminaalkolleegium, et need väited on kohtute tuvastatud faktiliste asjaolude alusel kummutatud. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus ise faktilisi asjaolusid tuvastada. Küll on Riigikohus KrMS § 362 p 2 alusel pädev tühistama kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Seejuures hõlmab kriminaalmenetlusõiguse järgimise kontroll ka kassatsioonikohtu järelevalvet selle üle, kas tõendite hindamisel on menetlusõigusest kinni peetud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-09, p 6 ja 19. juuni 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08, p 7). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kohtud arutatavas asjas tõendite uurimisel ja hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud.
9.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse muu hulgas H. Kurvitsale KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamises. Uue otsusega mõistis ringkonnakohus H. Kurvitsale KarS § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 344 järgi kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistuse kaheks aastaks. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et H. Kurvits oli teise kriminaalasja raames süüdi tunnistatud juba Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2006. a otsusega ning arutatavas kriminaalasjas käsitletud kuriteod olid toime pandud enne kohtuotsuse tegemist nimetatud teises kriminaalasjas. Seega tulnuks KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus KarS § 65 lg-s 1 sätestatust tulenevalt liita H. Kurvitsale Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2006. a otsusega mõistetud liitkaristusega, s.o kaheaastase vangistusega, arvates varasema kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o üksteist kuud liitkaristusest maha. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja uue otsusega mõista H. Kurvitsale korrektne liitkaristus.
10.Eeltoodud põhjustel ja lähtudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a otsuse H. Kurvitsale mõistetud liitkaristuse osas ja mõistab KarS § 65 lg 1 alusel talle lõplikuks karistuseks vangistuse kaheks aastaks ja üheteistkümneks kuuks, arvates karistusest maha Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o üksteist kuud vangistust. H. Kurvitsa kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.