Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-08-10860
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
8. veebruar 2011, Tallinn
Kriminaalasi
F.H süüdistuses KarS § 202 lg 2 p-de 2, 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 1. novembri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
F.H kaitsja advokaat Owe Ladva
Prokurör
Eve Soostar F.H, isikukood: XXX, rahvus: eestlane, XX XXXXXXX, emakeel: eesti keel, XXXXXXXXXXXXXX,
XXXX, ei tööta, elukoht: XXXXXXX, XXXXXXXX XXX XXX-XX; varem kriminaalkorras karistatud viis korda Advokaat Owe Ladva
Süüdistatav Kaitsja
otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
andmeid. Samuti on tuvastatud, et arvutisse oli selle tegeliku omaniku poolt salvestatud mitmeid faile. On ilmne, et kui arvuti tegelik omanik soovib arvutit müüa, kustutab ta sellest eelnevalt kõik enda poolt loodud dokumendid. F.H väide selle kohta, et ta ei tahtnud teise isiku dokumentides sorida viitab tegelikult sellele, et ta oli kursis sellega, et arvutis on eelmise omaniku poolt kustutamata dokumente ning nimetatud asjaolu omakorda pidanuks arvuti omandajas tekitama põhjendatud kahtlusi omandatava arvuti päritolu kohta. F.H väide kohtuistungil selle kohta, et ta kontrollis arvutit ostes internetiaadressil hp.com., sisestades arvuti seerianumbri, ega tegemist pole varastatud arvutiga, on paljasõnaline. Mõned F.H poolt omandatud esemed olid mittekomplektsed. Nii olid M. M. ja T. Y. kuuluv arvuti varastatud ilma juhtmeteta. Digitaalkaameral Fuji Finepix Pro S3 puudus objektiiv. J. T.`le kuuluv laste ATV oli varastatud ilma süütevõtmeta, pärast läbiotsimise käigus ATV leidmist ilmnes, et ATV süütelukk oli maha võetud, asemele oli pandud starter nupuga. Nimetatud asjaolu tinginuks kindlasti kahtlused esemete päritolu osas kui selle omandajal olnuks soov omandada müüja seaduslikus omandis olev ese. F.H on ka 09.04.2002. aastal Tallinna Linnakohtu poolt kriminaalkorras karistatud teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise ja hoidmise eest rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses. On ilmne ja iseenesest mõistetav, et isik, keda on analoogse kuriteo toimepanemise eest varem kriminaalkorras karistatud ning kes soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu, suhtub väljaspool selleks ettenähtud kaubandusasutusi esemeid omandades nende päritolu väljaselgitamisse erilise hoolsusega ja kindlasti ei piirdu isegi vaid äärmiselt pealiskaudse küsimusega eseme müüjale selle päritolu väljaselgitamiseks. Nagu on näha 9. aprilli 2002. aasta Tallinna Linnakohtu otsusest, olid F.H ennastõigustavad ütlused samad, mis ta ka käesoleva kriminaalasja raames kohtuistungil andis, ka siis eitas F.H enda süüd, kinnitas, et müüja ütles talle, et müüdavad esemed on tema omad ja et müüja sai asjad omanikult võla katteks, kuna omanikul polnud raha tehtud töö eest maksta. Ka F.H `i poolt käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil antud ütlustes, ilmneb analoogne kirjeldus ning nimelt kinnitas F.H, et I. K. andis või osaliselt müüs talle tööriistu, mida ta sai oma Soome tööandjalt saamata jäänud palga katteks. F.H teadis, et K. P., kellelt ta tööriistu ostis, on varem varguste eest karistatud isik, mida tõendab 29.08.2005 aasta Tallinna Linnakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-1489/05 millest nähtuvalt on K. P. süü on muuhulgas tõendamist leidnud tunnistaja F.H ütlustega, mille kohaselt tunneb ta K. P.t umbes paar aastat. 2004 sügisel helistas tunnistajale K. P. ja ütles, et I. K. tuleb tunnistaja juurde WC pottidega ja ta ise tuleb neile õhtul järele; ka ütles K. P. tunnistajale, et ta saab laost soodsama hinnaga ja ka väikese defektiga kaupa odavamalt. Lõuna ajal kohtus tunnistaja I. K.iga, kes tõstis oma autost välja 2 WC potti (Gustavsberg), tunnistaja pani need oma autosse. Pottide soodsa hinna tõttu (1200.00 krooni) otsustas tunnistaja need K. P.lt ära osta. Tunnistaja andis pottide eest K. P.le 2000.00 krooni. K. P. rääkis tunnistajale, et juhul, kui tal on veel soovi, siis saab laohinnaga muretseda pea kõiki sanitaartehnika kaupu. Paar päeva hiljem helistas K. P. tunnistajale ja uuris, kas tunnistajal on veel mingisuguseid kaupu vaja, tunnistaja soovis osta paar segistit. I. K. tõi tunnistajale 2 segistit öeldes, et need on K. P.lt. Õhtul kohtus tunnistaja K. P.ga ja andis talle segistite eest 700 – 800 krooni. Detsembris 2004 helistas tunnistajale meesterahvas nimega S. ja küsis, kas tunnistajal on müüa segistit. Tunnistaja vastas, et tal on üks tuttav, kelle kaudu selliseid asju saab. Tunnistajale helistas K. P., kes küsis, kas tunnistaja ei soovi segistit osta, tunnistaja soovis osta „Raindance“ tüüpi segistit. 28. detsembril 2004 helistas tunnistajale K. P. ja ütles, et segisti on olemas. Õhtul tõi K. P. tunnistajale segisti ära, tunnistaja läks järgmisel päeval S. nimelise meesterahvaga kohtuma Mustamäe Hesburgerisse, seal peeti tunnistaja politseitöötajate poolt kinni. Tunnistaja ei teadnud, et K. P. poolt vahendatud kaup oli varastatud, tunnistaja uskus, et K. P. saab kaupu laost, soodushinnaga.
F.H kinnitas käesoleval kohtuistungil, et K. P. selgitas talle hiljem, et tegemist oli arusaamatusega. Isegi kui selline selgitus oleks tõepoolest aset leidnud (tegelikkuses tuleb seda pidada paljasõnaliseks väiteks), on ilmne, et selline situatsioon pidanuks F.H äratama kahtlusi ja ebausaldusväärset suhtumist K. P. poolt müügiks pakutava vara suhtes. Vaatamata sellele omandas F.H ka edaspidi korduvalt K. P.lt tööriistu, kontrollimata piisava hoolsusega, kas viimasel on seaduslik õigus neid talle võõrandada. Kohtuistungil avaldati J. S. ja I. K.i ütlused, millest nähtuvalt ostis F.H valimatult kokku kõike, ta maksis talle toodud asjade eest väga vähe ja ta ei tundnud huvi esemete päritolu kohta. J. S. on lisanud, et F.H teadis, et ta on narkomaan ja varguste eest karistatud isik. F.H teatakse varaste ja narkomaanide hulgas kui Tallinna kokkuostjat, tal on üle linna kuulsus, et talle võib kõike pakkuda ja et ta annab raha liiga vähe. Kuigi kohtuistungil avaldati nii J. S. ja I. K.i poolt kohtueelses menetluses tunnistajana kui kahtlustatavana antud ütlused, ei ole alust kahelda ka nimetatud isikute poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd need on kooskõlas nende poolt tunnistajana antud ütlustega, kus isikuid oli eelnevalt hoiatatud vastutuse suhtes ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest. Kohtuistungi käigus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mis tinginuks kahtluse J. S. ja I. K.i poolsete ütluste usaldusväärsuses. Võla olemasolu I. K.il F.H ees pole samuti käsitletav tema ütluste usaldusväärsust kahendava asjaoluna. F.H kinnitas kohtuistungil, et ta ei teadnud, et talle korduvalt erinevaid esemeid müünud K. P., I. K., M. M., J. S. ja K. K. on varem kriminaalkorras varguste eest karistatud isikud. Kohus leiab, et F.H sellekohased ütlused on paljasõnalised. On ebausutav, et info selle kohta, millega eelpool nimetatud isikud tegelesid, polnud jõudnud nii kõnealuste isikute enda suust kui ka nende tutvus- ja sõprusringkonna kaudu F.H-ni. Kõigi nende isikute kontakttelefoni numbrid olid salvestatud F.H telefoni mällu, mis viitab üheselt sellele, et tegemist polnud F.H juhututtavatega. Kuna tegemist oli tutvusringkonnaga, kus sisuliselt kõik tundsid kõiki, olles kas kuriteokaaslased või muidu tuttavad, olnuks F.H vastava soovi korral olnud väga kerge kontrollida nende inimeste, kellelt ta neid esemeid kokku ostis, tausta. Osad nimetatud isikutest müüsid talle kalleid tööriistu korduvalt, mis tinginuks õigustatud tähelepanu selle vastu, kust isikud sellised tööriistu hangivad ja milline on nende tegelik päritolu. On ilmne, et F.H väide selle kohta, et ta usaldab inimesi ja seda, mida nad ütlevad, on paljasõnaline. Isik, kes enda väitel on ärimees ja kes on enda igapäevaseks tegevusalaks võtnud ärilise sisuga tegevuse, pole kindlasti nii naiivne ja mingis enda jaoks väljamõeldud maailmas elav inimene, kes kontrollimatult usaldab ükskõik kui ebausutavalt kõlavaid väljamõeldisi. On tuvastatud, et F.H ostis esemeid nende tegelikust väärtusest oluliselt odavamalt. Kuigi F.H väitis kohtuistungil, et omandatud tööriistad ja muud esemed olid kasutatud ja seetõttu oli nende väärtus langenud, lükkavad sellekohase väite vähemalt osaliselt umber jõustunud kohtuotsused, milledega muuhulgas on loetud tuvastatuks varastatud ja hiljem F.H poolt omandatud esemete väärtused, mis on oluliselt kõrgemad sellest väärtusest, mille eest F.H neid esemed omandas. Tähelepanuväärne on see, et mitte ühegi eseme puhul ei tundnud F.H huvi, kas eseme müüjal on olemas ka mingid dokumendid nende eseme kohta, kas ostudokumendid, arved, tšekid, tehnilised passid, garantiitõendid jne. Mitte ühegi eseme omandamisel, ükskõik kui hinnaline see ese oli, ei sõlmitud ostu-müügidokumenti. F.H polnud ette näidata ühtegi ostutšekki, kuigi väidetavalt ostis ta nii mõnedki esemed pandimajadest. On selge, et pandimajast eseme omandamisel saab isik ka vastava ostutšeki. F.H väitis kohtuistungil, et peab võimalikuks mingite dokumentide või ostutšekkide olemasolu tema kodus, kuid ei saanud neid politseisse esitada, kuna ta võeti enne vahi alla. Need F.H väited on paljasõnalised, sest kui sellised dokumendid oleks olnud tema elukohas olemas, oleks need kindlasti
läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning kui sellised dokumendid oleks F.H ka reaalselt olemas olnud, oleks ta need kindlasti esitanud kohtuistungil, kindlustamaks enda kaitseversiooni. Eeltoodu alusel oli kohtu hinnangul põhjendatud alus seisukohavõtuks, et F.H tegutses temale esitatud süüdistuses nimetatud esemeid omandades ja hoides vähemalt kaudse tahtlusega. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-124-96 leidnud, et isiku poolt süstemaatiliselt müügiks pakutav tehnika, mis oli ilma valmistajafirma dokumentatsioonita, mis välistab selle pärinemise ühelt ja samalt omanikult ja hinnaga, mis oli tunduvalt madalam turuhinnast – kinnitab tõsikindlalt, et selline vara on saadud kuritegelikul teel ning et sellise järelduse tegemine ei vaja eriteadmisi ega spetsiaalset ettevalmistust ühes või teises inimtegevuse sfääris, ning on seega üldtuntud asjaolu. Kohtu hinnangul leidis seega tõendamist, et F.H isikuna, kes on varem toime pannud teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, ajavahemikul 6.07.2005 kuni 04.03.2008 omandas erinevatelt isikutelt teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara suures ulatuses (kokku vara summas 657 263.35 krooni), mida hoidis erinevates tema valduses olevates hoonetes ja ruumides kuni 2008 märtsikuus teostatud läbiotsimisteni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.
Konkreetsete süüks arvatud episoodide osas märgib apellant järgmist:
2.3.1 Episood (Sony videokaamera jm). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud kaamerad oleks varastatud. Tunnistajad ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust. Tunnistajad ise ei ole läbiotsimisel äravõetud kaameraid näinudki ning tunnistajatel puudub igasugune huvi nende esemete vastu. Pole tõendatud, kellelt kaamerad saadi (aga mitte eraisikult) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud kaameratega. 2.3.2 Episood (hüdrojaam Beaver). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud hüdrojaam oleks varastatud. Tunnistajad ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning on samuti ei ühti läbiotsimisel äravõetud hüdrojaam avalduses (II, lk. 36) kirjeldatud nn. eritunnusega. Avalduses on nimetatud, et varastatud hüdrojaama külge on graveeritud AKRONTO, kuid midagi sellist läbiotsimisel äravõetud
hüdrojaamal tuvastatud ei ole. Pole tõendatud, kellelt hüdrojaam saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud hüdrojaamaga. 2.3.3 Episood (kaugusmõõdik Hilti jm.). Nimetatud episoodi varguste osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. Laserloodi kohta ei ole nimetatud episoodis tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud laserlood oleks varastatud. F.H isegi ei mäleta, kas just tema ja kust laserloodi soetas või sai. 2.3.4 Episood (jalgratas Corratec Halton). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud jalgratas oleks varastatud. Tunnistaja ei osanud jalgratta raaminumbrit nimetada. Ta oli ta selle soetanud eraisikult ning tal polnud esitada ühtegi dokumenti varastatud jalgratta kohta. Tunnistaja ütlused eeltoodu osas olid vastuolulised. F.H on oma seost nimetatud jalgrattaga eitanud. Pole tõendatud, kes ja kellelt jalgratta sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud jalgrattaga. 2.3.5 Episood (fotoaparaat Canon). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud fotoaparaat oleks varastatud. Avalduses esitatud fotoaparaadi seerianumber ei ühti läbiotsimisel äravõetuga, samuti pole avalduses nimetatud kaamerakotti. Pole tõendatud, kellelt fotoaparaat saadi (F.H sõnul pandimajast) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud fotoaparaadiga. Süüdistusaktis nimetatud asja väärtus ei vasta tunnistaja avaldatule. 2.3.6 Episood (fotokaamera Fuji). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud fotokaamera oleks varastatud. Väidetavalt ostudokumendilt (tegelikult ostupakkumiselt) ei nähtu fotokaamera serianumber. Pole tõendatud, kellelt fotokaamera saadi (F.H sõnul kioskist) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud fotoaparaadiga. 2.3.7 Episood (piikvasarad jm.). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust. F.H sõnul omandas ta piikvasarad pandimajast ning kas ja kuidas oleks ta pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud piikvasaratega. Mootorsaega F.H seos on tõendamata. 2.3.8 Episood (roller Derby). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud roller oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ega esitanud ühtegi dokumenti rolleri kohta. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks rolleri soetaja pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud rolleriga. Rolleriga F.H seos on tõendamata. 2.3.9 Episood (jalgratas Trek). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud jalgratas oleks varastatud. Tunnistaja ei ole osanud jalgratta raaminumbrit nimetada, samuti oli ta selle soetanud eraisikult ning tal polnud esitada ühtegi dokumenti varastatud jalgratta kohta. F.H on oma seost nimetatud jalgrattaga eitanud. Pole tõendatud, kes ja kellelt jalgratta sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud jalgrattaga.
2.3.10 Episood (võsalõikaja Partner). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud võsalõikur oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust, samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud võsalõikuri kohta.. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks võsalõikuri soetaja pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud võsalõikuriga. Võsalõikuriga F.H seos on tõendamata. 2.3.11 Episood (generaator SDMO). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud generaator oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud generaatori kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud generaator on varastatud. Pole tõendatud, kellelt generaator saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga. Generaatoriga F.H seos on tõendamata. 2.3.12 Episood (muruniiduk Partner). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud muruniiduk oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud muruniiduki kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud muruniiduk on varastatud. Pole tõendatud, kellelt muruniiduk saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga. Muruniidukiga F.H seos on tõendamata.
2.3.18 Episood (survepesur Kärcher) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud survepesur oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud survepesuri kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt survepesuri sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud pesurriga. F.H seos on survepesuriga tõendamata. 2.3.19 Episood (jalgratas Trek jm.) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Kõigi nimetatud esemetega F.H seos on tõendamata. 2.3.20 Episood (muruniiduk MTD) Pole tõendatud, kes ja kellelt muruniiduki sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga. F.H seos on muruniidukiga tõendamata. 2.3.21 Episood (laste ATV) Erinevalt paljudest teistest episoodidest on selle juhtumi puhul olemas dokument varastatud ATV kohta. Küll ei nähtu vaatlusprotokolli lisadest, kas on tegemist sama, s. o. varastatud ATV-ga – VINkood ei ole näha. Seega ka nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud ATV oleks varastatud. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud ATV-ga. 2.3.22 Episood (drell Hitachi jm.) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Näiteks mootorsae Partner kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud mootorsae kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. Kõigi nimetatud esemetega F.H seos on tõendamata. 2.3.23 Episood (naelapüss Gelb jm.) Nimetatud episoodis jällegi ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Esemete kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. F.H on selgitanud, et need esemed unustati tema autosse ning seega mingit vastutust tema suhtes varastatud esemete omandamises või hoidmise eest kohaldada ei saa 2.3.24 Episood (ATV Dingo jm.) Nimetatud episoodis jällegi ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Enamiku esemete kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud lisaks ATV-le ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kellelt
esemed saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Opeli velgede osas on isegi nende olemasolu tõendamata. 2.3.25 Episood (HP Compaq) Nimetatud episoodis on esitatud süüdistus eseme kohta, mille olemasolu ei ole käesolevas asjas F.H-ga seonduvalt tõestatud. Süüdistus on põhjendamatu. 2.3.26 Episood (paksusmasin DeWalt) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud paksusmasin oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud paksusmasina kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud muruniiduk on varastatud. Tunnistaja ei tea, miks ta varem ei ole avaldust varguse kohta esitanud, tunninistaja ei mäleta, kuidas ta teadis politseisse paksusmasina järgi minna ning tunnistaja ei mäleta isegi seda, kas olid üldse olemas dokumendid paksusmasina kohta. Sellised ütlused ei ole eluliselt usutavad. F.H sõnade kohaselt ostis ta paksusmasina M. M.’e tuttavalt ning kas ja kuidas oleks ta pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga, ei ole tõendatud. 2.3.27 Episood (Mazda 6) Nimetatud sõiduauto ei ole kunagi olnud F.H valduses ega kasutuses. Kuna garaaž oli tunnistaja E. ema käsutuses ja kasutuses, siis ei ole mingit põhjust süüdistada F.H auto omamises ja seega tuleb ta selles episoodis õigeks mõista. Sellist seisukohta toetavad nii tunnistaja E. ütlused („M. M. tõi auto remonti“ ja „M. remondiraha ei toonud ja politsei viis ära lõpuks“), kui ka auto võtmete ja dokumentide tunnistaja E. valduses olemine (II kd. tl. 202-205). 2.3.28 Episood (generaator SDMO) Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud generaator on varastatud. F.H on selgitanud, et ta ostis generaatori välja pandimajast, kuhu selle oli pantinud P. K.. Seega pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga. 2.3.29 Episood (elektrisaag Partner) Pole tõendatud, kes ja kellelt sae sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud saega. F.H seos on saega tõendamata.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
küsimustel vajalikuks üksikasjalikult peatuda. Seetõttu piirdub kohtukolleegium järgmiste argumentide esitamisega apellatsioonile vastates.
pidada sedagi, et süüdistatav on seletuste andmisel tema valdusest leitud esemete omandamise asjaolude kohta olnud enam kui ebakindel, suutmata tihti meenutada nii esemete ostmise asjaolusid kui ka nende hinda (vt kd 4, tlk 196 jj). Asjakohaselt viitab maakohus ka sellele, et vaatamata väitele, et mitmed esemetest on ostetud nt pandimajast, ei olnud F.H ühelgi juhul ette näidata seda tõendavaid dokumente ostutšeki vms näol. Kõik need asjaolud kogumis annavad ringkonnakohtu hinnangul seega alust väita, et F.H annab ebausaldusväärseid ütlusi kriminaalvastutusest vabanemise eesmärgil ning tõendiallikana ei ole ta usaldusväärne.
12.1 Selles kontekstis peab ringkonnakohus seega asjakohaseks maakohtu osundust sellele, et F.H on analoogilise kuriteo eest varasemalt juba karistatud. Kuigi eraldivõetult ei anna see fakt tõepoolest alust kellegi süüküsimuse lahendamiseks, siis koostoimes teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega on kokkuvõtlikult siiski tegemist asjaolude sellise tervikliku süsteemiga, millest moodustub selline ühtne asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo toimepanemise kohta süüdistatava poolt. Ning nagu öeldud, lisandub sellele veel ka tuvastatud episoodide arv, mil F.H väidetavalt „teadmatult“ omandas vara, mis eelnevalt oli omanike valdusest nende tahte vastaselt välja läinud. Kui selliseid juhtumeid olnuks nt üks või kaks, võiks tõepoolest olla kaalukas argument, et isik ei teadnud midagi vara kuritegelikust päritolust. Kuid käesoleval juhul on neid omandamise episoode kümneid, konkreetsete esemete hulk aga veelgi suurem. Ka need asjaolud tõendikogumisse paigutatuna ning terviklikult hinnatuna ei jäta ringkonnakohtule kahtlust, et F.H oli isikuks, kelle poole sai pöörduda varastatud esemete müümise sooviga ning kes „liigseid küsimusi esitamata“ need ka omandas, st oli teadlik, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga.
Paavo Randma
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.